Riik jätab kauaaegse haridustöötaja koduta

Aastakümneid haridussüsteemis töötanud Eevi Pihlik on viimased kuud elanud väljatõstmise hirmus. Tema koduks olev ametikorter müüdi oksjonil, ilma et talle oleks asenduspinda pakutud.

Tallinnas Lasnamäel Raadiku 23 kortermajas elav 67-aastane Eevi Pihlik liigub kepi toel. Ühte põlve opereeriti suvel, teise põlve operatsioon ootab jõulukuu saabumist, kirjutas Postimees.

Tervisest suuremaks mureks on aga hirm kaotada kodu. Haridus- ja teadusministeeriumile kuuluva viiekorruselise maja 28 korterist müüdi oktoobri lõpus oksjonil 13, teiste seas ka Pihliku kahetoaline korter.

Majandusharidusega Pihlik töötas haridussüsteemis ligi 30 aastat ehk kuni 2004. aastani, mil ta töölt koondati. Pikim töösuhe oli Pihlikul Tallinna Polütehnikumiga, kus ta töötas 14 aastat õpilaskodu juhataja ja kasvatajana.

Raadiku tänaval on Pihlik elanud kolm aastat, enne seda elas ta Liivalaia ja Pärnu maantee nurgal asuva ühiselamu ametikorteris, mis otsustati ümber ehitada õpperuumideks.

"Kui siia elama tulin, sõlmiti minuga tähtajatu üürileping ja minu süda oli rahulik. Teadsin, et kui olen vähemalt kümme aastat haridussüsteemis töötanud ja pensionile jäänud, saan surmani muretsemata elada," rääkis ta.

Paraku nii ei läinud. Ülemöödunud aastal tuli haridus- ja teadusministeeriumist esimene märgukiri, milles küsiti, kas rentnik soovib korteri välja osta. "Ostmiseks mul raha ei olnud, aga ma ikkagi ei muretsenud, arvasin, et mulle antakse asenduspind," nentis Pihlik.

Tänavu 26. oktoobril toimus aga oksjon, kus Pihliku eluase müüdi 645 000 krooniga, ja 7. novembril koputasid vanadaami uksele võõrad.

Pihlik otsis abi ka linnalt, kuid sai vastuseks, et munitsipaalpindadega on kitsas ja neid saavad vaid sundüürnikud. Söakas vanaproua otsustas siiski nina mitte norgu lasta ja otsis abi õigussüsteemist, kohtule on avaldus tehtud ja müügitehing ajutiselt peatatud.