Inflatsioon: tarbida või säästa, selles on küsimus

Mida teha, kui raha hoiukontol sulab kõrge inflatsiooni tõttu kiirelt kui võitükk kuumal pannil? Kas on mõtet üritada siiski säästa või tuleks hoopis võimalikult palju ja kiiresti tarbida? Statistikaameti viimased andmed näitavad, et järjest kasvab nende inimeste arv, kes on otsustanud tarbimise kasuks. Spetsialistid soovitavad inflatsioonile vaatamata siiski säästa. Dilemma küsis, kuidas näevad inflatsiooni ja säästmise vahekorda tarbijad ja spetsialistid.

Säästmise, kulutamise ja investeerimise vahel peaks valitsema tasakaal. Ei kogu sissetuleku ära kulutamine ega tohutu säästmine ehk n-ö tulevikus elamine ole mõttekad tegevused. Kindlasti ei ole ratsionaalne inflatsiooni kartuses kogu raha ära kulutada, sest inimeste olulisemaid väljaminekuid, milleks on toidukaubad ja kommunaalkulud, pole võimalik ette maksta.

90ndate keskpaigas toimunud majanduslanguse tagajärjel kasvas Soomes töötus 15-16%, kuid psühholoogiliselt mõjutas see elanikkonda 100%. Töökoha kaotuse hirmus säästeti palju ning püüti tagasi maksta eelnevalt võetud laenud.

Nooremad inimesed kogusid raha selleks, et ennast töökaotuse puhul iseseisvalt ära elatada, keskealised selleks, et töökaotuse puhul oma pere ära elatada, ning vanemad inimesed selleks, et vajadusel oma lapsi toetada. Soomes on säästmine ja investeerimine olnud tavapärane juba aastakümneid, ilmselt on see üks peamisi põhjusi, miks inflatsiooni teemat põhja pool märksa rahulikumalt käsitletakse. Tänu pikale säästmis- ja investeerimiskogemusele mõistab tänaseks enamik soomlasi, et investeerides järjepanu 30-40 aastat, ei oma mõned aastad kõrgemat inflatsiooni lõpptulemusele väga suurt mõju.

Tuleviku kindlustamiseks on säästa vaja, isegi kui see kätkeb endas mõningaid riske. Isegi kui täna kogutud raha on paari aasta pärast oma väärtusest mõned kroonid kaotanud, on see ikkagi rohkem väärt kui mitte midagi.

Käitun oma rahaga põhimõttel, et otstarbekas on raha säästa seda kulutades. Seda põhimõtet järgides pean silmas järgmist.

Oma sissetulekuid kasutan asjadele-tegevustele, mida ma nagunii tahan omada või teha. Olgu selleks siis mööblitükk või kehahooldus. Enamiku tegevuste osas võib tänases majandussituatsioonis eeldada, et odavamaks need ei lähe, ikka järjest kallimaks. Ehk täna kulutades säästan pikemas perspektiivis raha.

Kulutan raha ühtedele asjadele, et säästa teistelt. Näiteks olen käinud silmaoperatsioonil ja seetõttu igal aastal omale uusi prille ostma ei pea.

Lihtne arvutus näitab, kui kiiresti investeering tasuvaks muutub.

Loomulikult ei saa ainult kokkuhoiule mõelda, alati tuleb arvestada oma südamesoovi, nagu järgmises punktis käsitletud.

Annan järele oma suurtele kirgedele ja soovidele, ainsaks tingimuseks on seejuures nende ratsionaalsus. Aga millal naistel enne midagi ettekäände puuduse taha on jäänud! Kulutan seega vahest rohkem, kui tegelikult tarvis oleks - samas säästan oma rakukesi aju soovidekeskuses.

Arvan, et hoolimata sellest, kas kulutad või säästad, oled võitja, niikaua kuni teed seda hinge ja mõistusega.

Enamasti armastatakse kokku osta kestvuskaupu. Aga unustatakse ära, et need ei ole asjad, mis veavad hinnatõusu. Viimase aja suurimad tõusjad on olnud toit, joogid, ja eluasemega seotud kulud, söömine väljas ja majutus. Neid on inflatsioonihirmus väga raske ette ära tarbida.

Pole ka mõistlik kogu raha ära kulutada, kuna majanduskasvu aeglustudes hakkab töötus jälle kasvama. Iga mõistlik inimene koguks endale väikesed varud. Kuna tegemist on n-ö puhvri kogumisega, siis tuleb ära kannatada see asjaolu, et intressid ei pruugi olla nii kõrged, kui on inflatsioon. Sellele vaatamata - kui on kaks inimest, kellest üks otsustab, et ta suudab ja tahab raha kõrvale panna, ja teine leiab, et sellel ei ole mõtet, siis aasta pärast on ühel 10 000 krooni kõrvale pandud ja teisel ei ole midagi. Elu näitab, et ette võib tulla igasuguseid ootamatusi. Vahetub töökoht, läheb katki külmkapp või pesumasin.

Inimene, kellel on kasutada säästud, tunneb ennast paremini ja ta saab paremini hakkama. Tõsi, täna kõrvale pandud 10 000 krooni eest ei saa ilmselt aasta pärast osta sama palju leivapätse, küll aga kingi ja riideid. D

Autor: ÄP