• OMX Baltic0,12%318,28
  • OMX Riga−0,84%956,95
  • OMX Tallinn−0,24%2 200,57
  • OMX Vilnius0,18%1 500,66
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 1000,96%10 761,25
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,48
  • OMX Baltic0,12%318,28
  • OMX Riga−0,84%956,95
  • OMX Tallinn−0,24%2 200,57
  • OMX Vilnius0,18%1 500,66
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 1000,96%10 761,25
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,48
Novaator vahendab selle aasta lõpus ajakirja Time ja CNNi koostöös valminud kümneosalist seeriat 2007. aasta olulisematest teadussaavutustest.
SN 2006gy oli erakordselt hele supernoova, mida on mõnel pool ka hüpernoovaks nimetatud. Supernoova avastas 18 septembril 2006 Robert Quimby. Tänavu 7. mail teatas NASA, et tegemist on suurima seni vaadeldud supernoovaga. SN 2006gy kaugus Maast on 240 miljonit valgusaastat.
Supernoova kaasneb tähe surmaga. Kütuse lõppedes paisatakse allesjäänud materjal hiiglasliku plahvatusega laiali, mille käigus eraldub kõigest mõne nädala jooksul sama energiakogus, mille Päike toodab oma praeguses arengujärgus rohkem kui 10 miljardi aastaga.
SN 2006gy supernoova tekitanud täht oli ka ise hiiglaslike mõõtmetega – 100–200 korda Päikesest suurem. Kõigest tosin Linnutee galaktika 400 miljardist tähest arvatakse olevat selliste mõõtmetega. Supernoova saatuseks oli muutuda mustaks auguks. SN 2006gy oli erakordne ka selle poolest, et teda sai vaadelda tavatult pika aja ehk kaheksa kuu jooksul.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele