Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui Luksemburg? Ei, Eesti olgu Eesti

    Meediamagnaadi Steve Forbesi intervjuu eilses Äripäevas mõjus palsamina Eesti majanduse käekäigu pärast muretsevatele hingedele - Forbesil on tulumaksureformist peale alati hea sõna Eesti jaoks varuks. Meeldiv, et mees, kes seab Eestit eeskujuks USAle, propageerides seal proportsionaalse tulumaksu ideed, näeb ka Eestit rikkaimate riikide hulgas. Nagu Eesti peaminister Andrus Ansipki.
    Selleks peab Eesti Forbesi sõnul suutma jääda "majandusliku toiduahela" tippu ning hoiduma muutumast tavaliseks ELi heaoluriigiks, üheks teiste seas.
    Äripäev on selles Forbesiga täiesti nõus. Märke Eesti muutumisest igavaks-tavaliseks Euroopa riigiks võib näha juba mullu suvest saadik. Majanduse aeglustumine ei olnud ega ole meie meelest kriis, vaid stabiliseerumise märk. Stabiilsusest stagnatsioonini pole aga pikk maa, eriti kui arvestada, kui kiiresti läbib Eesti seda arenguteed, mida lääne heaolumaad on aastakümnetega läbi käinud.
    Soovitasime mullu septembris ja soovitasime Eesti valitsus(t)el välja tulla sama pöörase ideega, nagu oli investeeringute tulumaksuvabastus, et olla jätkuvalt magnet ja meelitada siia välisinvesteeringuid, mis majanduse tippvormis hoiaks.
    Hullud ideed ei teki tavaliselt tellimise peale - midagi uut ja huvitavat pole suutnud keegi pakkuda. Forbes nimetas intervjuus mitut asja, mis aitaks meid tipus püsida: tootva majanduse asemel rohkem teenustel põhinevat majandust, pikaajaline hariduskava, sh koostöö USA ülikoolidega, meditsiiniturism. Sarnased mõtted liiguvad siingi, aga aitäh.
    Forbesi meelest peaksime nägema end Hongkongi, Singapuri või Luksemburgina, uurima Iirimaal tehtut. Olemegi õppust võtnud. Kuid teistest saame eristuda ikkagi ja eeskätt endaks jäädes, olles ja tegutsedes nagu Eesti. Ehk tehes seda, mille poolest oleme juba erinevad ja mis meile ka edu-tuntust toonud - jätkates maksureformi ning hoidma küünte ja hammastega kinni oma investeeringute tulumaksuvabastusest.
    Eesti ei lähe ju Euroopa Kohtusse jutuga, et Prantsusmaal on põllumajanduse jaoks liiga hea kliima, aga meil mitte. Eesti peab looma endale ise eeldused majanduse arenguks. Ja siin on vahe sees - prantslased võivad sama teha, meie paremat ilma endale valida ei saa.
    Rahuldumine praeguse olukorraga oleks sama, kui Matti Polli visanuks pärast Sylvesteri müüki jalad seinale. Kuid tema sukeldus uude ärisse ja nüüd juba soetab miljardi krooniga kaks uut laeva.
    Muidugi ei pea Eesti riik laevu kokku ostma hakkama, vaid olema sama aktiivne ja mitte jääma ennast lohutama jutuga stabiilsuse saavutamisest. Järsem tulumaksumäära alandamine annab majandusele uut hoogu - teame omast kogemusest. Ka üks Forbesi hea sõna on rohkem väärt kui protsenthaaval maksumäära vähendamine.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.