• OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 2250,04%39 164,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 2250,04%39 164,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,5
  • 16.01.08, 08:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venelaste genoomis peitub tugev soome-ugri jälg

Põhja-Venemaal elavad venelased põlvnevad tegelikult keelt vahetanud soomeugri rahvastest ning nende genoomis elab edasi soomeugrilastele iseloomulik Y-kromosoomi variant, selgub Eesti ja Vene teadlaste ühisuuringust.
Kas Venemaa president Vladimir Putin on tegelikult soomeugrilane? Kui Putin annaks Tartu geeniuurijatele vereproovi, siis võiks tema tüüpilist põhja-vene perekonnanime arvestades suure tõenäosusega oodata soomeugri päritolu reetva Y-kromosoomi variandi avastamist Putini genoomist, kirjutab Alo Lõhmus Postimehes.
Selle variandi (nn haplogrupp N3) leidumise Põhja-Venemaa venelaste geenides tuvastas Eesti ja Vene teadlaste kollektiiv.
Vene poolelt kuulusid sinna Vene meditsiiniteaduste akadeemia, Vavilovi üldgeneetika instituudi ja mitmete teiste uurimisasutuste teadlased. Eesti poolt aga Siiri Rootsi, Oleg Balanovski ja Richard Villems Tartu Ülikoolist ja Eesti Biokeskusest ning Toomas Kivisild, kes lisaks Tartule kuulub Cambridge’i ülikooli hingekirja.
Haplogrupp tähendab sellist geenide blokki, mis pärandub põlvkonnast põlvkonda tervikuna, ilma et seda seksi käigus ümber kombineeritaks.
Niisuguseid geeniblokke leidub näiteks mitokondriaalses DNAs, mis pärandub emaliini pidi emalt tütrele, ja ka Y-kromosoomis, mis liigub isaliinis isalt pojale. Haplogrupis tekib muutusi vaid juhuslike mutatsioonide tõttu.
Just niisuguste mutatsioonide toimel ongi aga välja kujunenud Y-kromosoomi erinevad haplogrupid, mis annavad tunnistust oma kandjate sugulusest ja põlvnemisest. Näiteks Lääne-Euroopa mehed kannavad valdavalt haplogruppi R1b, idaeurooplased aga R1a.
Ajakirja The American Journal of Human Genetics jaanuarinumbris ilmunud töö «Venelaste isaliini päritolu kaks allikat Euraasia kontekstis» kirjutamiseks tehtud uuringu käigus korjati 1228 Y-kromosoomi näidet vene meestelt, kes elavad nn ajaloolisel Venemaal ehk piirides, mis eksisteerisid enne Ivan Julma vallutusretki 16. sajandil. Veel tänapäevalgi elab sel maa-alal enamik 100-miljonilisest vene rahvast.
Proove võeti vaid sellistelt geenidoonoritelt, kelle kõik neli vanavanemat olid sündinud samal alal kui doonor isegi ja rääkisid vene keelt emakeelena. Geene korjati ühtlaselt uuringuala kõigist 14 regioonist.
Proove analüüsides selgus, et iga teine vene Y-kromosoom kuulub haplogruppi R1a. See on omane kõigile balti ja slaavi rahvastele, kuid seda kahe erandiga: seda ei esine lõunaslaavlastel ja põhjavenelastel.
Viimastel leidub rohkelt hoopis soomeugrilastele iseloomulikku haplogruppi N3. Päris Põhja-Venemaal kannab seda enam kui 35 protsenti vene meestest (soomlastel keskmiselt 40 protsenti), kuid mida lõuna poole, seda harvemaks muutub haplogrupi esinemissagedus.
Teadlased kirjutavad oma artiklis, et soomeugri haplogrupi nii silmatorkav esinemine Põhja-Venemaa venelaste geenides viitab mitte lihtsalt geenitriivile ega isegi mitte rahvaste segunemisele, vaid tervete rahvaste keelevahetusele. Põhja-Venemaal kunagi elanud soomeugri rahvad on võtnud üle vene keele ja muutunud venelasteks.
«Teades ka emaliini andmeid, siis vastus on väga lihtne: suurem osa sellest on puhas keelevahetus, võib-olla seoses ristiusu tulekuga,» nentis Villems. Tema sõnul on sarnaseid keelevahetusi aset leidnud ka ajaloolise aja vältel.
Villems ise peab töö kõige olulisemaks saavutuseks aga seda, et erinevate haplogruppide vahelised piirid ei ole sugugi vaid geograafia määrata.

Seotud lood

Uudised
  • 02.05.07, 15:22
Venelane on sinisele mihkel
Inimese emakeel mõjutab seda, kuidas inimene näeb maailma, ilmneb värskest värvitaju uuringust.
  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 13:23
Puhastusteenused – mida tuleks koristuspartneri valimisel arvestada?
Puhas töökeskkond tõstab inimeste motivatsiooni, mõjub hästi produktiivsusele ning jätab ka klientidele ning külalistele hea esmamulje. Tööruumides veedame väga suure osa oma ajast ning mitte keegi meist ei tunne end hästi ruumides, kus on üldine puhtuse tase madal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele