Haplogrupp tähendab sellist geenide blokki, mis pärandub põlvkonnast põlvkonda tervikuna, ilma et seda seksi käigus ümber kombineeritaks.
Niisuguseid geeniblokke leidub näiteks mitokondriaalses DNAs, mis pärandub emaliini pidi emalt tütrele, ja ka Y-kromosoomis, mis liigub isaliinis isalt pojale. Haplogrupis tekib muutusi vaid juhuslike mutatsioonide tõttu.
Just niisuguste mutatsioonide toimel ongi aga välja kujunenud Y-kromosoomi erinevad haplogrupid, mis annavad tunnistust oma kandjate sugulusest ja põlvnemisest. Näiteks Lääne-Euroopa mehed kannavad valdavalt haplogruppi R1b, idaeurooplased aga R1a.
Ajakirja The American Journal of Human Genetics jaanuarinumbris ilmunud töö «Venelaste isaliini päritolu kaks allikat Euraasia kontekstis» kirjutamiseks tehtud uuringu käigus korjati 1228 Y-kromosoomi näidet vene meestelt, kes elavad nn ajaloolisel Venemaal ehk piirides, mis eksisteerisid enne Ivan Julma vallutusretki 16. sajandil. Veel tänapäevalgi elab sel maa-alal enamik 100-miljonilisest vene rahvast.
Proove võeti vaid sellistelt geenidoonoritelt, kelle kõik neli vanavanemat olid sündinud samal alal kui doonor isegi ja rääkisid vene keelt emakeelena. Geene korjati ühtlaselt uuringuala kõigist 14 regioonist.
Proove analüüsides selgus, et iga teine vene Y-kromosoom kuulub haplogruppi R1a. See on omane kõigile balti ja slaavi rahvastele, kuid seda kahe erandiga: seda ei esine lõunaslaavlastel ja põhjavenelastel.
Viimastel leidub rohkelt hoopis soomeugrilastele iseloomulikku haplogruppi N3. Päris Põhja-Venemaal kannab seda enam kui 35 protsenti vene meestest (soomlastel keskmiselt 40 protsenti), kuid mida lõuna poole, seda harvemaks muutub haplogrupi esinemissagedus.
Teadlased kirjutavad oma artiklis, et soomeugri haplogrupi nii silmatorkav esinemine Põhja-Venemaa venelaste geenides viitab mitte lihtsalt geenitriivile ega isegi mitte rahvaste segunemisele, vaid tervete rahvaste keelevahetusele. Põhja-Venemaal kunagi elanud soomeugri rahvad on võtnud üle vene keele ja muutunud venelasteks.