• OMX Baltic−0,62%299,53
  • OMX Riga−0,26%865,75
  • OMX Tallinn−0,07%1 960,1
  • OMX Vilnius−0,13%1 170,71
  • S&P 500−0,56%5 494,49
  • DOW 30−0,17%40 045,56
  • Nasdaq −0,92%17 222,36
  • FTSE 1000,02%8 417,34
  • Nikkei 2250,38%35 839,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,23
  • OMX Baltic−0,62%299,53
  • OMX Riga−0,26%865,75
  • OMX Tallinn−0,07%1 960,1
  • OMX Vilnius−0,13%1 170,71
  • S&P 500−0,56%5 494,49
  • DOW 30−0,17%40 045,56
  • Nasdaq −0,92%17 222,36
  • FTSE 1000,02%8 417,34
  • Nikkei 2250,38%35 839,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,23
  • 02.05.07, 15:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venelane on sinisele mihkel

Inimese emakeel mõjutab seda, kuidas inimene näeb maailma, ilmneb värskest värvitaju uuringust.
Inimesed, kes räägivad emakeelena vene keelt - milles pole üht sõna "sinine" tegid heledate ja tumedate siniste vahet paremini, kui inglise keele kõnelejad, kirjutas New Scientist.
Vene keeles tehakse selget vahet helesinisel (goluboi) ja tumesinisel (sinii), samas inglased kasutavad vastavalt lihtsalt sõnapaare light blue ja dark blue.
Jonathan Winawer Massachusettsi tehnoloogiainstituudist ja tema kolleegid otsustasid välja selgitada, kas keeles tehtav vahe mõjutab värvide tajumist.
Selleks värvati poolesajast inimesest koosnev katserühm Bostoni ümbrusest, poolte emakeeleks on vene.
Vabatahtlikud nägid ekraanil kolme ruutu ning pidid nupuvajutusega märku andma, kas ülemise ruudu värvitoon sarnaneb pigem all vasakul või paremal asuva ruudu tooniga. Katsealustele näidati sinise 20 erinevat tooni.
Inimesed pidid tegema kaks testi. Esimesel juhul olid kõik ruudud sarnase varjundiga, teises testis erineks ühe ruudu sinine oluliselt teisest toonist.
Selgus, et inglise keele rääkijad olid paremad lähedaste siniste toonide eristamises, aga ei teinud nii hästi vahet tume- ja helesinistel.
Vene katsealused olid 10 protsenti kiiremad eristamas hele- ja tumesinist, kuid mitte lähedasi värvivarjundeid.
"Me näitasime esimest korda, et keelte erinevus on värvide tajumise puhul objektiivne asjaolu," ütles Winawer.
Veelgi enam, kui vene keele rääkijad pidid meelde jätma kaheksakohalise numbri samal ajal, kui lahendasid värvitesti, ei ilmnenud vahet hele-ja tumesiniste ning sarnaste värvivarjundite eristamisel.
Winawer arvab, et arvuülesanne häiris venelaste aju ega lasknud venelaste loomulikul eelisel - hele - ja tumesinise eristamise võimel esile tõusta.
Loe ka teisi Novaatori uudiseid.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele