• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 628,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 628,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 02.05.07, 15:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venelane on sinisele mihkel

Inimese emakeel mõjutab seda, kuidas inimene näeb maailma, ilmneb värskest värvitaju uuringust.
Inimesed, kes räägivad emakeelena vene keelt - milles pole üht sõna "sinine" tegid heledate ja tumedate siniste vahet paremini, kui inglise keele kõnelejad, kirjutas New Scientist.
Vene keeles tehakse selget vahet helesinisel (goluboi) ja tumesinisel (sinii), samas inglased kasutavad vastavalt lihtsalt sõnapaare light blue ja dark blue.
Jonathan Winawer Massachusettsi tehnoloogiainstituudist ja tema kolleegid otsustasid välja selgitada, kas keeles tehtav vahe mõjutab värvide tajumist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Selleks värvati poolesajast inimesest koosnev katserühm Bostoni ümbrusest, poolte emakeeleks on vene.
Vabatahtlikud nägid ekraanil kolme ruutu ning pidid nupuvajutusega märku andma, kas ülemise ruudu värvitoon sarnaneb pigem all vasakul või paremal asuva ruudu tooniga. Katsealustele näidati sinise 20 erinevat tooni.
Inimesed pidid tegema kaks testi. Esimesel juhul olid kõik ruudud sarnase varjundiga, teises testis erineks ühe ruudu sinine oluliselt teisest toonist.
Selgus, et inglise keele rääkijad olid paremad lähedaste siniste toonide eristamises, aga ei teinud nii hästi vahet tume- ja helesinistel.
Vene katsealused olid 10 protsenti kiiremad eristamas hele- ja tumesinist, kuid mitte lähedasi värvivarjundeid.
"Me näitasime esimest korda, et keelte erinevus on värvide tajumise puhul objektiivne asjaolu," ütles Winawer.
Veelgi enam, kui vene keele rääkijad pidid meelde jätma kaheksakohalise numbri samal ajal, kui lahendasid värvitesti, ei ilmnenud vahet hele-ja tumesiniste ning sarnaste värvivarjundite eristamisel.
Winawer arvab, et arvuülesanne häiris venelaste aju ega lasknud venelaste loomulikul eelisel - hele - ja tumesinise eristamise võimel esile tõusta.
Loe ka teisi Novaatori uudiseid.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele