Selleks värvati poolesajast inimesest koosnev katserühm Bostoni ümbrusest, poolte emakeeleks on vene.
Vabatahtlikud nägid ekraanil kolme ruutu ning pidid nupuvajutusega märku andma, kas ülemise ruudu värvitoon sarnaneb pigem all vasakul või paremal asuva ruudu tooniga. Katsealustele näidati sinise 20 erinevat tooni.
Inimesed pidid tegema kaks testi. Esimesel juhul olid kõik ruudud sarnase varjundiga, teises testis erineks ühe ruudu sinine oluliselt teisest toonist.
Selgus, et inglise keele rääkijad olid paremad lähedaste siniste toonide eristamises, aga ei teinud nii hästi vahet tume- ja helesinistel.
Vene katsealused olid 10 protsenti kiiremad eristamas hele- ja tumesinist, kuid mitte lähedasi värvivarjundeid.
"Me näitasime esimest korda, et keelte erinevus on värvide tajumise puhul objektiivne asjaolu," ütles Winawer.
Veelgi enam, kui vene keele rääkijad pidid meelde jätma kaheksakohalise numbri samal ajal, kui lahendasid värvitesti, ei ilmnenud vahet hele-ja tumesiniste ning sarnaste värvivarjundite eristamisel.
Winawer arvab, et arvuülesanne häiris venelaste aju ega lasknud venelaste loomulikul eelisel - hele - ja tumesinise eristamise võimel esile tõusta.
Loe ka teisi
Novaatori uudiseid.