• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,08%39 752,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,08%39 752,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • 28.01.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jurist: keskkonnavastutuses hakkab lõõskama karm tuul

Möödunud aasta detsembris jõustunud uus keskkonnavastutuse seadus paneb vastutuse keskkonnakahju vältimise ja heastamise eest selle tekitajale.
Seaduse eesmärk on vältida keskkonnakahju teket ning tagada tekitatud keskkonnakahju heastamine. Keskkonnakahju vältimise ja heastamise kohustus on "saastaja maksab" põhimõttest lähtuvalt pandud (potentsiaalsetele) kahju tekitajatele.
Vastutus uue seaduse järgi ei tähenda enam riigile rahalise kompensatsiooni maksmist, vaid tegelikku keskkonnakahju kõrvaldamist. Üldjuhul peab keskkonnakahju kõrvaldamist korraldama kahju tekitaja, kuid kui ta seda ei tee, on see võimalik kõrvalda keskkonnateenistusel, kes kulud kahju tekitajalt sisse nõuab.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Keskkonnakahjuks ei loeta igasugust muudatust keskkonnas. Seaduses on kehtestatud teatud kriteeriumid, millest lähtudes keskkonnakahju tuvastatakse. Põhimõtteliselt saab keskkonnakahju tekitada kaitstavale looduslikule elupaigale, liigile ja alale (näiteks Natura 2000), kuid ka veele või pinnasele. Kahju heastamine ei tähenda ainult elementaarseid korrastustöid, vaid ulatub kaugemale.
Näiteks võib see hõlmata hävinud lõhepopulatsiooni taastamist. Seejuures tuleb jõkke taasasustada nii hukkunud lõhede arvule vastav arv lõhesid kui ka nende loomulik juurdekasv, mis oleks toimunud, kui veekogu poleks saastatud. Kuidas kahju heastamine täpselt toimub, määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi.
Kõige rangema mõõdupuu järgi vastutavad tööstusettevõtted ja muud keskkonnaloa alusel tegutsejad.
Sellised ettevõtjad peavad keskkonnakahju vältima või heastama oma süüst sõltumata.
Autor: Martin Triipan

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele