Nagu Maris Lauri oma artiklis on väga
tabavalt nentinud kujundab kaupade lõpliku müügihinna nõudluse-pakkumise
vahekord, mitte kaupmeeste omavoli, on Rimi seiskoht.
"Pole võimalik müüa hinnaga, mida tarbija pole nõus maksma. Ning tuleb müüa hinnaga, mis katab kliendi meeldivaks teenindamiseks ning taasostude saavutamiseks vajalikud kulutused," rääkis Rimi Balticu turundusjuht Ruta Kallaspoolik.
Kallaspoolik märkis, et tarbijad saavad kaupmeeste otsust mõjutada "jalgadega"- loobudes käimast kaupluses, kus hinnatase on ebaõiglaselt kõrge, keeldudest maksmast lisateenuste eest ning valides lihtsama- sobivama kauplusetüübi. "Oma ostuvalikutega- kui kliendid eelistavad pigem soodsama ühikuhinnaga tooteid - ei jää ka targal kaupmehel teist alternatiivi, kui sortiment tuleb vastavalt ümber kujundada ning leida tooteid, mida ostetakse," nentis turundusjuht.
"Kui kauba või teenuse hind ei vasta teie arvates tema väärtusele, siis tuleb ta jätta ostmata. Võimalusel tasuks ost teha teiste kaupmeeste juures, kes sama kaupa odavamalt müüvad. Kaupmees saab kõrgest hinnatasemest üldjuhul aru siis, kui kaup müügiks ei lähe. Niikaua, kui on piisavalt palju inimesi, kes igasuguse hinnaga kauba ära ostavad, hinnad ka tõusevad. Kui valikuvõimalust ei ole ning kaupa-teenust on hädasti vaja, siis tuleks ost teha võimalikult väike," Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri tänases aripaev.ee
online-intervjuus.
Seotud lood
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.