Situatsioonipõhine juhtimine lähtub alluva valmisolekust

Juhtimine situatsioonipõhise juhtimise kontekstis tähendab teiste mõjutamist viisil, mis paneb nad tegutsema soovitud suunas. Mõjutamine toimub olukorra hindamise, sellest tulenevalt tegutsemisviisi kohandamise ja kommunikeerimise kaudu - fookusega kas töö tulemusele või siis töösuhtele.

Kui töötaja tööülesande täitmise valmidus (oskus ja motivatsioon) on kasvanud, siis juht vähendab ülesandele suunatud juhtimiskäitumist ja suurendab juhi-alluva suhte arendamisele suunatud juhtimiskäitumist.

Kui juht kogeb, et alluva töötulemused jõuavad eesmärkideni ning alluv on võimekas ja motiveeritud, siis saab juht vähendada oma alluva töötulemuste parandamisele suunatud käitumist ja panustada töösuhte loomisele ja edendamisele.

Millist juhtimisstiili kasutada, sõltub alluva valmisoleku tasemest.

Alluva valmisolek sõltub tema võimetest ja tema motivatsioonist. Kusjuures võimekuse puhul hinnatakse töötaja rolliteadlikkust, kogemust, teadmisi ja oskusi. Motivatsiooni puhul pööratakse tähelepanu töötaja (enese)kindlusele ja tema soovile seda tööd teha.

Valmisolek ongi defineeritud siinkohal, millisel määral on töötaja spetsiifilisele tööülesande täitmisele motiveeritud ja selleks võimeline.

Kui juhi juhtimisstiili ja alluva valmisoleku astme ühitamatus toimub tabelis antud diagonaalist ülevalpool, on tegu juhipoolse ülejuhtimisega. Kui juhi juhtimisstiili ja alluva valmisoleku astme ühitamatus leiab aset joonisel antud diagonaalist allpool, on tegu alajuhtimisega.

Juhi juhtimisstiili ja alluva valmisoleku taseme ühitamist juhib kahtlemata juht, kes kohandab end vastavalt alluva valmisoleku tasemele. Nagu igal juhtimismudelil, on ka situatsioonipõhisel juhtimisel omad ohud, millele on tark tähelepanu pöörata. Kõige levinumad eksimused on, et juht annab alluvale liiga suure vastutuse liiga kiiresti, kui alluv selleks veel valmis pole, juht ei tunnusta töötajat või tunnustab töötajat varem, kui töötulemused alluva edu kinnitavad.

Situatsioonipõhine juhtimine võimaldab juhil aga teadlikult suunata töötaja arengut.