Rootsi oli seni ülemaailmsest
panganduskriisist suhteliselt terve nahaga pääsenud, paar päeva tagasi aga
olukord pöördus.
Rootsi pangad ei usalda enam üksteise krediidivõimekust. Teineteisele raha laenates küsitakse juba pea terve protsendipunkti võrra kõrgemat intressi kui riigile laenu andes, kirjutas di.se.
Niinimetatud Ted-spread ehk pankade omavahelise laenu ja riigi võlakirjade intressi vahe on jõudnud 0,98 protsendipunktini. See tähendab, et Rootsis on praegu pankadevaheliste laenude riskipreemia kõrgem kui USAs, Suurbritannias, euroalas, Kanadas, Norras, Taanis ja Austraalias. Kogu tõsise laenukriisi ajal alates möödunud aasta augustist ei ole Rootsis sellist olukorda nähtud.
Kõrguvad intressimäärad mõjutavad otseselt kogu majandust. Kui pankadel on üksteiselt kallis raha laenata, siis muutub see kulukamaks ka tavalistele majapidamistele ja ettevõtetele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige enam annab see tunda eluasemelaenu ujuva intressimäära puhul. See on koos pankadevaheliste laenuintressidega kõrgustesse rühkinud. Näiteks peavad Rootsi maja- ja korteriomanikud Handelsbankeni kodulaenu eest maksma 5,5% intressi. Vahe keskpanga baasintressi ja kodulaenuintressi vahel on alates eelmise aasta juulist kahekordistunud. Handelsbanken ise aga peab teistelt pankadelt laenu võttes neile maksma 5,0% intressi.
Kui Rootsi keskpank on oma baasintressi mullu juulist tõstnud 0,75 protsendipunkti võrra, siis ujuva eluasemelaenu intress on samal ajal tõusnud 1,35 protsendipunkti võrra.
Suurenenud vahe on osalt tingitud sellest, et pangad on oma marginaale tõstnud, samas aga on ka laenamine ise nende jaoks kallimaks muutunud.
Analüütikud olukorra pärast aga eriti mures ei ole. Nende sõnul on Rootsis pangarisk endiselt väiksem kui USAs ja eurotsoonis. Kuigi Ted-spread on suur, ei ole Rootsis siiski nii kõrget üleöölaenude intressi vahet baasintressiga, USAs on see 0,65 protsendipunkti, eurotsoonis 0,85, Rootsis aga 0,55.