• OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,44
  • OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,44
Rootsi oli seni ülemaailmsest panganduskriisist suhteliselt terve nahaga pääsenud, paar päeva tagasi aga olukord pöördus.
Rootsi pangad ei usalda enam üksteise krediidivõimekust. Teineteisele raha laenates küsitakse juba pea terve protsendipunkti võrra kõrgemat intressi kui riigile laenu andes, kirjutas di.se.
Niinimetatud Ted-spread ehk pankade omavahelise laenu ja riigi võlakirjade intressi vahe on jõudnud 0,98 protsendipunktini. See tähendab, et Rootsis on praegu pankadevaheliste laenude riskipreemia kõrgem kui USAs, Suurbritannias, euroalas, Kanadas, Norras, Taanis ja Austraalias. Kogu tõsise laenukriisi ajal alates möödunud aasta augustist ei ole Rootsis sellist olukorda nähtud.
Kõrguvad intressimäärad mõjutavad otseselt kogu majandust. Kui pankadel on üksteiselt kallis raha laenata, siis muutub see kulukamaks ka tavalistele majapidamistele ja ettevõtetele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele