Võrk: Tallinn kaebab valitsuse kohtusse

Pealinlaste huvide kaitseks on linn kohustatud valitsuse kohtusse kaebama, kirjutab Eha Võrk oma Äripäevale saadetud kommentaaris, mille toome ära siin:

"10. juuli on tähelepanuväärne päev Eesti kultuurielus, kahjuks pahupidises tähenduses - valitsus tegi otsuse, millega lükkas tagasi Tallinna volikogu ettepaneku jätta tagastamata pealinna väga oluline kultuurilise tegevuse kants - Mustpeade Maja hoonetekompleks. Seega kuulub 16. sajandist pärinev, suure kultuuriloolise tähtsusega riiklik arhitektuurimälestis Mustpeade maja tagastamisele Mustpeade Vennaskonnale.

Pealinlaste jaoks tähendab see, et mitmete põlvkondade töö ja tegevuse kaudu kultuuri kapitaliks kujunenud Mustpeade maja tagastamise otsus on väga tõsine oht järjepidevuse katkemiseks paljudele maja kasutavatele kultuuriühingutele. Tagastamise otsus valitsuse poolt on arusaamatu, arvestades, et 2006. aastal otsustati Nõmme Kultuurikeskus õigustatud subjektile tagastamata jätta tulenevalt keskuse kui kultuuriobjekti tähenduse olulisusest.

Tekib küsimus, mille poolest siis Mustpeade maja teistmoodi on kui Nõmme Kultuurikeskus? Samuti tekib küsimus, kas poolesaja mustpeavenna varanduslik huvi kaalub üles 400 000 tallinlase võimalused kultuuri viljelemiseks ja tarbimiseks. Mustpeade majas leiab aset umbes kolmsada erinevat üritust aastas ja samuti on hoone esinduslikud ruumid aktiivses avalikus kasutuses.

Kas tõepoolest on kaalutluste iseloom sügavalt kinni inimestes, kes taolisi otsuseid vastu võtavad? Tõsi, kui valitsus otsustas Nõmme Kultuurikeskuse jätta õigustatud subjektile tagastamata, istusid valitsuskabinetis teised inimesed.

Arusaamatust kultuuripoliitikast või kultuuripoliitika saamatusest on tänaste riigijuhtide puhul räägitud varemgi. Hea näide siinkohal on Tallinna Lauluväljak, mille korrashoiu finantseerimisest riik jäärapäiselt osa võtta ei soovi. Kui valitsus ei toeta rahvale olulise objekti korrastamist, kas tõesti peab eestimaalaste käest annetusi hakkama koguma, et kultuurihälli korda saada?

Omavalitsusüksuste ja riigi suhetes kõlab sagedasti sõna koostöö, kahjuks tihtipeale retoorikaks see jääbki. Eesti kultuuripilti niimoodi ei rikasta. Hullemgi veel, Mustpeade maja tagastamisotsuse näol on paljud maja kasutavad kultuuriühingud paisatud teadmatusse tuleviku ees ja see võib tähendada tagasikäiku kultuuri edendamisele. Mis järgmisena läheb? Niguliste kirik, Neitsitorn?

Ka nende kultuuriväärtuslike objektide tagastamata jätmist taotleb Tallinn vabariigi valitsuselt. Hoolimata sellest, et kultuuriministeerium on nimetatud objektide osas juba 2001. aastal võtnud seisukoha need tagastamata jätta, ei ole valitsus vastavasisulist otsust teinud.

Linnavalitsus pöördus mullu uuesti kultuuriministeeriumi poole nõudega otsustada, kas Niguliste muuseum-kontserdisaal tagastatakse või esitatakse vabariigi valitsusele tagastamata jätmise taotlus. Kultuuriministeeriumist vastati, et tegemist on riigile vajaliku kultuuriobjektiga, mistõttu ei ole vara tagastamine võimalik. Kultuuriministeerium lubas vastava ettepaneku uuesti Vabariigi Valitsusele esitada, kuid Tallinna linnavalitsusele teadaolevalt ei ole seda tehtud.

Selge on see, et valitsejad vahetuvad ning mida kaalukamaid otsuseid soovitakse teha, seda kaugemale ulatub selle mõju nii ajaliselt kui ka ruumiliselt. Õhin võtta vastu ajalooline otsus ei tohi enda alla suruda vastutust tuleviku ees! Me pole nii rikkad, et lasta sageli pealesuruva paljulubatavuse, labasuse ja vaesunud mõtlemise taustal aeg-ajalt niigi habras tunduv kultuuritegevus kitsastesse oludesse suruda. Kas on siis võimalik kultuuri esmase funktsiooni - identiteedi loomise, säilitamise ja taasloomise – täitmine?

Ka kätte võideldud Euroopa 2011. aasta kultuuripealinna tiitel kohustab neis küsimustes tavapärasemast vastutustundlikumalt käituma. Meie iseseisva riigi elu on olnud oma rõõmude ja vaevadega paljude põlvkondade töö ja tegevuse sisu. Järjepidevus ei katkenud hetkekski. Ka kõige lootusetumatel aegadel. Suu laulis ka siis, kui süda muretses.

Täna on Eesti Vabariik ÜRO, NATO ja Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Oleme oma elukorralduse, majanduse, kultuuriajalooga suutnud tõestada iseseisva riigi autoriteeti ja rahvuskultuuri võimekust. Vastutus oma rahvuskultuuri kestmisel, hariduse omandamisel ja tööülesannete täitmisel on meie jätkusuutlikkuse võti. Mustpeade Majas on tegutsenud Tallinnale olulised kultuurikollektiivid – tantsuansambel "Sõprus", segakoor "Noorus“. Lisaks kontserttegevusele on maja suurepärane koht riiklike vastuvõttude korraldamiseks vanalinnas.

Samuti kasutavad Mustpeade maja kontserttegevuseks Tallinna Filharmoonia, Eesti Muusikaakadeemia, Muusikakeskkool, linna orkestrid ja koorid; ühtlasi on maja kujunenud Tallinna kammermuusika majaks. Tallinna Kultuuripealinna 2011 raames on kavas Mustpeade Majast lähtuvaid keskaegseid rituaale oluliselt edasi arendada.

Tallinna Filharmoonial kui Eesti Kontserdi järel suuruselt teisel kontsertorganisatsioonil Eestis, puudub endal ametlik kontserdikoht – kontserdisaal; väärika organisatsiooni kasutuses olevad ruumid asuvad sisuliselt kortermajas ja need sobiks oma olemuselt pigem bürooruumideks. Mustpeade Maja hoonetekompleks sobib kokku Tallinna Filharmoonia tegevussfääriga ja aitaks parandada organisatsiooni olmetingimusi, soodustaks kontserttegevuse jätkamist ja muusikakultuuri arendamist.

Mustpeade Maja peab säilitama kultuurifunktsiooni ka edaspidi ning hoonetekompleksi tagastamine on seega ebaotstarbekas. Tallinn linn kavatseb hoone jäämise eest kultuuriinimeste kasutusse võidelda lõpuni. Aasta tagasi kevadel ütles kultuuriminister Viljandi kultuuriobjektide rahastamisest rääkides mulkidele, et ilma kultuurita ei ole elu ja inimesed surevad ära, kui nad emotsioone ei saa (19.04.2007 Sakala). Kuidas selgitab valitsus Mustpeade maja otsust täna tallinlastele, pealinnale ja seeläbi kogu eesti rahvale?

Kui vaatame oma Eestit ja loeme kokku kõik oma väärtused ja võimalused, saame kokku väga suure hulga igavikulist, kordumatut ja õpetlikku. Oleme kahtluseta rikas maa oma ajaloo ja kultuuri poolest. Tallinna linn peab võimalikuks Mustpeade Maja õigusjärglase Mustpeade Vennaskonna kaasamist kultuurifunktsioonide arendamisse näiteks koostööleppe vormis, mis kindlasti looks neile võimaluse Mustpeade Majaga seotud traditsioonide taastamiseks ja toetaks Mustpeade Vennaskonna edasikestmist Eestis.

Hoonete vennaskonnale tagastamine rikub kogu kultuurilembese elanikkonna huve, mille kaitseks on linn kohustatud vabariigi valitsuse kohtusse kaebama.