Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üle 21 aasta eraettevõtluses vastu pidanud

    Mis on aidanud eri majandustsüklid üle elada? Kas jätkub jõudu edasi tegutseda?
    Esimesi teenindus-tootmiskooperatiive sai moodustada 1987. aasta algul. Kehtis tingimus, et kooperatiivid tegutseksid riikliku ettevõtte juures.
    Tollastest, üle 21 aasta tagasi registreeritud teenindus-tootmiskooperatiividest tegutseb sisuliselt sama nime all tänaseni Tartus kolm ettevõtet: videoteenust pakkuv Audio-Video (muide, üldse esimene erafirma Tartus), taustheli teenust pakkuv Helko (nüüdne FIE Mart Jallai Helko Helivõimendustehnika) ja rõivatootja Ilves (nüüdne Ilves-Extra).
    Neljanda eaka erafirmana on valimis Eestis kõige vanem omal ajal asutatud riiklik väikeettevõte, praeguseni Tartus tegutsev AS Giga.
    Nimelt, kui Nõukogude Liidu ministrite nõukogu andis 1988. aastal loa asutada kohalike liiduvabariikide ministeeriumidel riiklikke väikeettevõtteid, allkirjastas tollane ehitusminister Peeter Palu õige ruttu käskkirja, millega moodustati Tartu Maja juurde Giga.
    Äripäevale teadaolevalt tegutseb Tallinnas tollastest teenindus-tootmiskooperatiividest tänaseni sisuliselt sama nime all vaid Esra Takso.
    Omaaegse taksokooperatiivi asutaja, nüüdse taksofirma OÜ Esra Ko juhi Heiti Grossi andmeil registreeriti Esra Takso tollase hotellikoondise juurde 12. novembril 1987. aastal.
    "Kõige raskem oli saada Moskvast lube raadiosaatjate kasutamiseks," meenutab Gross, kes ise oli tollal samuti taksojuht. "Iga mees pidi loa taotlemisel täitma neljaleheküljelise ankeedi."
    Gross räägib, et kuna tema asutatud kooperatiiv oli taksonduses esimene omataoline ja kuna ta tundis paljusid taksojuhte, sõitis esimestel aastatel Esra märgi all lausa 700 erataksot. Suurem osa neist oli Žigulid ja Moskvitšid.
    "Praegu on Esra kaubamärgi all 30 autot, enamasti Mercedesed," lisab Gross.
    Veerandsada aastat videondusega tegelenud Jaan Kalmuse sõnul sai pärast kooperatiivi asutamist senisest hobist elukutse.
    "Kõik meie - neli asutajat - olime tööl EPAs tehniliste õppevahendite teenistuses ja meil noorte meestena jäi auru kõvasti üle," räägib Kalmus, miks nad registreerisid videoteenuste kooperatiivi.
    Kalmuse mäletamist mööda käis kooperatiivi asutamine kaunis lihtsalt. "Üks meist oli hankinud venekeelse kooperatiivide põhikirja ja ühe ööga panime selle eesti keelde ümber," räägib Kalmus ja lisab, et samuti oli algul tegemist väga lihtsa raamatupidamise meetodiga. "Selleks oli meil tavaline vihik, kus ühele poolele märkisime sissetulekud ja teisele poolele panime kirja väljaminekud," muigab Kalmus. "Mis järele jäi, selle jagasime omavahel ja see oligi meie töötasu."
    Lisaks tellitud videofilmidele hakkas kooperatiiv kohe pakkuma ka videode kopeerimise teenust, samuti vahendas algusaastatel usinalt videotehnikat.
    Jaan Kalmus, OÜ Audio-Video ainuomanik
    Kui omal ajal oli videondusega tegelemine pigem elamise vorm ja elustiil, siis nüüd olen nagu papagoi - kordan hästi kätte õpitut.
    Püüan endaga hakkama saada, sest kui oled endale töökoha loonud, siis tuleb sellega rahul olla. Tegelen firmaga peamiselt üksinda, sest ennast võib vajadusel ekspluateerida kas või 24 tundi jutti.
    Mulle meeldib endiselt ringi sõita ja erinevaid üritusi filmida, kuid arvuti taga istuda ja montaaži teha tahaks järjest vähem. Loodan, et siin hakkavad mind aitama mu lapsed. Olen kõigile oma neljale lapsele videondust õpetanud.
    Helko asutaja tegutseb endiselt helide ja võimendamise maailmas
    "Võib-olla on see mu helibussiks ümber ehitatud Fordi viimane vabaõhuüritus, sest sõiduk on juba liiga vana," laiutab Elva mändide all Eesti invaspordiliidu suvelaagris helivõimendust tegev Mart Jallai käsi.
    Jallai kinnitusel andis kooperatiiv võimaluse teha haltuuraga legaalselt. "Kui kopakate tegemise aeg kätte jõudis, mõtlesime sõbraga põranda alt välja tulla," meenutab Jallai. "Meil oli tasapisi tekkinud hulgaliselt kliente ja meie käsutuses oli vajalik tehnika."
    Haltuura tähendas toona peamiselt pulmade korraldamist, kus sõber Mart Laas käis isameheks ja Jallai tagas heli.
    Muigega meenutab Jallai, kuidas sai pool aastat pärast kooperatiivi kinga Tartu Ülikooli helitehnika inseneri kohalt. "Tollane haldusprorektor Vello Peedimaa leidis, et kooperaator viib ülikooli maine alla ning vallandas mu," räägib Jallai. "Rahalist põntsu ma seetõttu ei saanud. Sain hoopis vaba aega keskenduda ettevõtte arendamisele."
    Mart Jallai, füüsilisest isikust ettevõtja ja helindusega tegeleva OÜ Helimees omanik
    Olen 21 aastat saanud olla vaba inimene vabal maal, kes leiva ise lauale tassib.
    Ratsa rikkaks väikeettevõtlusega pole saanud, kuid sink on alati leival peal olnud.
    Kui vanasti oli põhirõhk üritustel heli tegemisel, siis nüüd olen üha enam keskendunud tubasele tööle ehk helindusprojektide joonistamisele.
    Võib-olla ostan siiski uue helibussi ja jätkan üritustega, sest konkurente sisuliselt pole. Noored tahavad vaid diskot teha.
    Giga omanik ja eestööline Tiit Veeber: mul ei ole kuskil mujal olla kui kraavis - see on mu elu
    Kui ma ASi Giga omanikule ja juhile Tiit Veeberile helistan, pakub ta iseenesestmõistetavalt kohtumispaigaks kraaviperve.
    "Ega mul kuskil mujal olla ei ole kui kraavis - see mu elu ju," räägib Veeber, kui kohtume ühel juuli lõpu päeval Tartu kesklinnas Londoni hotelli ees kraavi äärel.
    Veeber on siin seetõttu, et koos Giga kopa- ja labidameestega likvideerida avarii Rüütli tänava soojatorustikus.
    Muide, just siin, Rüütli tänava kraavides müttas Giga oma esimesed kolm aastat. "Olin soojusvõrkude peadispetšer ning mõistsin, et Tartu soojamajandus ei parane enne, kui linnast on kadunud kõik 103 kivisöekatlamaja," meenutab Veeber ja lisab, et tsentraalküttetorustiku rajamisega alustas ta Rüütli ehk tollaselt 21. Juuni tänavalt.
    Väikeettevõtte Giga esimene investeering oli kaks 2 rubla ja 60 kopikat maksnud labidat ja esimesed kraavihallid olid Veeber ja tema hea sõber Andrus Esko.
    Tänaseks on Giga ehitanud ja rekonstrueerinud Tartus kümneid kilomeetreid soojatrasse ning ehitanud näiteks Edasi toimetuse trükikoja, Kavastu meierei ja Tartu Keraamika tootmishoone, lisaks kutsunud ellu ansambli Kollane Allveelaev G ja taastanud Kavastu parve.
    Tiit Veeber, ASi Giga omanik ja juht
    Mul on head geenid ja tahtmine just niimoodi, tempokalt elada. See ei ole rahmeldamine, vaid teadlik püsimine selgel kursil.
    Minu kui omaniku eesmärk on kasumit teenida. Seepärast käin iga päev enamikul objektidel vaatamas, kas ja kuidas inimesed tööd teevad. Peale minu pole Gigas ühtki töödejuhatajat. Kui hakkad töid edasi delegeerima, siis läheb see töö kohe kallimaks ja tööviljakus seepärast ju ei kasva.
    Kui mõni aeg tagasi tundus mulle, et sügisel käivituv koostootmisjaam on minu elutöö, siis nüüd teeme juba tõsiseid ettevalmistusi järgmise, prügipõletusjaama rajamiseks.
    Ma loodan, et kümme aastat kannatan ma veel ära, kuni pojapojad kaela kandma hakkavad ja minu ettevõtmised üle võtavad.
    Ilves-Extra orienteerub rõivaste tootmise ja müügi maailmas hästi
    Kooperatiivist Ilves kasvanud Ilves-Extra omanik Arvo Kivikas ütleb, et sattus rõivatööstusse juhtumisi.
    "Juhus oli see, et mul oli ühe Rootsis elava väliseestlase telefoninumber alles. Rootslased tulid minuga Eestisse kohtuma ja nad soovitasid mul keskenduda õmblemisele," võtab Kivikas juhusteahela kokku.
    Kivikas käis sügaval nõukogude ajal, 1981. aastal Rootsis NSVLi koondisega orienteerumisvõistlusel ja sattus kokku sporditarvetega kaupleva väliseestlase Vello Piheliga. Ärikoostöö oli mõeldamatu, kuid Kivikas ei rutanud visiitkaarti ära viskama. Seitsme pärast otsis Kivikas kaardi üles.
    Kivikas meenutab, et kuigi kooperatiivi Ilves palgal oli paar-kolm usinat naist, kes vuristasid õhtuti orienteerujatele dresse õmmelda, pidasid Ilves toona olulisemaks orienteerumiskaarte, kleepse ja muud võistlusteatribuutikat. "Meie partnerid nägid läbilöögivõimet väikestes riietepartiides, tootmise paindlikkuses ja turu läheduses," räägib Kivikas.
    Arvo Kivikas, ASi Ilves-Extra põhiomanik
    Põhiline on oma asja ajamine ehk kindel nägemus, kuhu tahad välja jõuda.
    Ettevõtte jaoks on kõige olulisem brändi tuntus. Et välismaal brändiga läbimurret saavutada, tuleb palju ja pidevalt investeerida.
    Ja muidugi - suurt äri üksi ei tee. Õnneks on minu kõrval olnud kõik need tegutsemisaastad väga tublid kaaslased.
    Ilves-Ekstra prioriteet on Skandinaavia riigid ja talialad.
    Usun, et kui mina enam ei jaksa, siis veavad minu lapsed asja edasi. Täna töötab meie grupis minu kolm poega: üks on Ilves-Extra juhataja ja teine arendusjuht ning kolmas juhib sidusettevõtet OÜd T-Style.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Pilt selgeks: staarinvestorid avaldavad, kas märgivad Infortari aktsiaid
Halb uudis magusasõpradele: kakao hind jõudnud on kümnendite tippu
Danske kohtuasi võtab hoogu üles. „Me ei saa kohtus uurida kuulujutte.“

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Tuul pöördus: Pärnumaa edukaim ettevõte valmistub tabeli lõppu vajuma Edetabelis 132 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Rahandusminister maksude asendamisest investeerimislaenuga: see pole võluvits
Rahandusminister Mart Võrklaev ei toeta mõtet asendada maksud laenuga, investeerida see kõrgema tootlusega edasi ning suunata tekkinud tulu eelarve defitsiidi katmiseks.
Rahandusminister Mart Võrklaev ei toeta mõtet asendada maksud laenuga, investeerida see kõrgema tootlusega edasi ning suunata tekkinud tulu eelarve defitsiidi katmiseks.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Tarmo Ulla: leiutaks hoiupõrsa, mis alistab TikToki Kuidas võita noorte tähelepanu infouputuse ajastul?
Finantsteadmised on kõige kesisemad 18–29aastaste hulgas. Me peaksime välja mõtlema, kuidas viia rahatarkus just selle vanuserühmani, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Finantsteadmised on kõige kesisemad 18–29aastaste hulgas. Me peaksime välja mõtlema, kuidas viia rahatarkus just selle vanuserühmani, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiaturg tõusis tänavuse aasta tippu
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tegi reedel uue tänavuse tipu, tõustes 0,59% 4594,63 punktini.
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tegi reedel uue tänavuse tipu, tõustes 0,59% 4594,63 punktini.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kas taastada või taganeda? Krüpto rasked valikud pärast FTXi langust
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Eesti kõige edukam firma lõikab kasu Infortari börsileminekust
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Kliimakõneluste võõrustaja võib naftatootmist hoopis suurendada
Araabia Ühendemiraadid, mis võõrustavad tänavust kliimakonverentsi, võivad lähiaastatel oluliselt suurendada naftatootmist, vahendab BBC.
Araabia Ühendemiraadid, mis võõrustavad tänavust kliimakonverentsi, võivad lähiaastatel oluliselt suurendada naftatootmist, vahendab BBC.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Tuhanded CNG-autod said tänasest sõidukeelu
Tuhanded CNG-l ehk surugaasil vuravad autod ei tohi alates tänasest enam teedel sõita.
Tuhanded CNG-l ehk surugaasil vuravad autod ei tohi alates tänasest enam teedel sõita.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
„Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“ Eksperiment näitas, kui lihtne on sanktsioonidest mööda hiilida
Eesti apteegiäris käib suur näitemäng: firmavabrikud, sulavad miljonid ja näpuviga, mis ütleb rohkem kui tuhat sõna
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Eesti Panga asepresident: hoius on arvestatav investeerimisvõimalus Probleemsete laenude maht hakkab ilmselt tõusma
Hoiustamisest on saamas arvestatav investeerimisvõimalus, ütles Eesti Panga asepresident Veiko Tali ajalehe Delovõje Vedomosti konverentsil.
Hoiustamisest on saamas arvestatav investeerimisvõimalus, ütles Eesti Panga asepresident Veiko Tali ajalehe Delovõje Vedomosti konverentsil.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Raadiohitid: kõik, mida teada Infortari prospektist
Infortar, Infortar ja majanduslangus – need on saateteemad, mis sel nädalal kuulajaid enim köitsid.
Infortar, Infortar ja majanduslangus – need on saateteemad, mis sel nädalal kuulajaid enim köitsid.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Eestile edulugusid otsiv arvamuskonkurss murrab raamidest välja
Tänasest Äripäevas algav arvamuslugude konkurss Edukas Eesti toob lisaks 10 000eurosele peaauhinnale kaasa suure muutuse – nii võistlustööd kui ka teised konkurssi puudutavad artiklid saavad olema vabalt jagatavad ja loetavad ka neile, kes veel ei ole Äripäeva tellijad.
Tänasest Äripäevas algav arvamuslugude konkurss Edukas Eesti toob lisaks 10 000eurosele peaauhinnale kaasa suure muutuse – nii võistlustööd kui ka teised konkurssi puudutavad artiklid saavad olema vabalt jagatavad ja loetavad ka neile, kes veel ei ole Äripäeva tellijad.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.