• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • 21.08.08, 14:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopa vajab suuri investeeringuid energiasektorisse

Euroopa Liit vajab täna Euroopa Komisjoni baasstsenaariumi järgi aastaks 2030 täiendavaid investeeringuid energiatootmisesse 1790 miljardit eurot.
Lõviosa sellest ehk 1377 miljardit dollarit on vaja elektrienergia tootmise suurendamiseks ja infrastruktuuri arendamiseks, ütles täna Tallinnas toimuval rahvusvahelisel energiapoliitika konverentsil Põhjala Investeerimispanga (NIB) Euroopa regiooni eest vastutav Yngve Söderlund.
Suuremateks probleemideks on, et investeeringud pole Euroopas suutnud energianõudluse kasvuga sammu pidada ja pea iga riik sõltub impordist. Lisaks puudub selge poliitiline ja juriidiline raamistik ning ühtse energiaturu kujunemine kulgeb visalt. Mis puutub suurte integreeritud energiafirmade tükeldamisse, millise kursi Euroopa on võtnud, siis ühelt poolt on väiksemad firmad aktiivsemad investeerima, teisalt on aga suurtel finantsvahendite leidmine kergem, ütles Söderlund.
Põhjala ja Balti regioonis (Põhjala Investeerimispanga riigid pluss Poola) on aastaks 2020 vaja juurde ehitada täiendavaid elektrienergia tootmisvõimsusi 150 TW/h ehk 25% tänastest võimsustest. Hinnanguliselt tuleb selleks investeerida 25-50 miljardit eurot.

Artikkel jätkub pärast reklaami

NIB läinud aastal väljastatud laenudest kogusummas 2,4 miljardit eurot moodustasid energiasektorisse antud laenud kolmandiku.
Globaalne energianõudlus kasvab aastaks 2030 tänaste prognooside järgi 60% ning maailm jääb veel vähemalt 25 aastaks sõltuma fossiilsetest energiaallikatest. Samas on võetud ambitsioonikad eesmärgid kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamiseks. Selleks on eelkõige kolm võimalust – panustada tuumaenergeetikale, suurendada energia kokkuhoidu ning jätkata n.ö puhta söeenergia tehnoloogiate väljatöötamist (praegu saab maailm ca 40% elektrist söe baasil).

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele