Euroopa vajab suuri investeeringuid energiasektorisse

Lõviosa sellest ehk 1377 miljardit dollarit on vaja elektrienergia tootmise suurendamiseks ja infrastruktuuri arendamiseks, ütles täna Tallinnas toimuval rahvusvahelisel energiapoliitika konverentsil Põhjala Investeerimispanga (NIB) Euroopa regiooni eest vastutav Yngve Söderlund.

Suuremateks probleemideks on, et investeeringud pole Euroopas suutnud energianõudluse kasvuga sammu pidada ja pea iga riik sõltub impordist. Lisaks puudub selge poliitiline ja juriidiline raamistik ning ühtse energiaturu kujunemine kulgeb visalt. Mis puutub suurte integreeritud energiafirmade tükeldamisse, millise kursi Euroopa on võtnud, siis ühelt poolt on väiksemad firmad aktiivsemad investeerima, teisalt on aga suurtel finantsvahendite leidmine kergem, ütles Söderlund.

Põhjala ja Balti regioonis (Põhjala Investeerimispanga riigid pluss Poola) on aastaks 2020 vaja juurde ehitada täiendavaid elektrienergia tootmisvõimsusi 150 TW/h ehk 25% tänastest võimsustest. Hinnanguliselt tuleb selleks investeerida 25-50 miljardit eurot.

NIB läinud aastal väljastatud laenudest kogusummas 2,4 miljardit eurot moodustasid energiasektorisse antud laenud kolmandiku.

Globaalne energianõudlus kasvab aastaks 2030 tänaste prognooside järgi 60% ning maailm jääb veel vähemalt 25 aastaks sõltuma fossiilsetest energiaallikatest. Samas on võetud ambitsioonikad eesmärgid kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamiseks. Selleks on eelkõige kolm võimalust – panustada tuumaenergeetikale, suurendada energia kokkuhoidu ning jätkata n.ö puhta söeenergia tehnoloogiate väljatöötamist (praegu saab maailm ca 40% elektrist söe baasil).