Eesti mürgitab vanaõliga taevaseid avarusi

Kas hoida kokku kroone ja eurosid ning põletada saast salaja filtrita ahjus, mürgitades niiviisi atmosfääri räige koguse keemiaga või säästa keskkonda ning viia kasutatud õli ohtlike jääkide kogumispunkti, makstes selle eest kasuga võrreldes tühise summa - selles on paljude jaoks siiani küsimus. Tänapäeva masinapark ja -värk ei saa õlideta hakkama. Autoajaloo esimesed jõuvankrid kasutasid määrdeainena küll veel taimeõli, kuid nüüdsel ajal kasutatakse juba ammugi erinevaid mineraal- ja ka sünteesõlisid. Mootoritele ja ajamitele lisaks kasutavad mitmesuguseid õlisid ka masinate hüdrosüsteemid. Samuti kasutatakse õli muudeski valdkondades, nagu metallitööstus ja elektrotehnika.

Ükskord muutuvad kõik asjad ja materjalid niikuinii jäätmeteks. Kindlasti läheb osa, eriti mootoriõli, kaotsi. Vanemad mootorid ja hüdrosüsteemid lekivad, osa põleb aga mootoris ära. Siiski kogutakse masinate ja seadmete hooldamise ning remontimise käigus leitud nõuetele mittevastav õli kokku. Kui auto lammutatakse, kogutakse õli samuti kokku. See ongi õlijääde ehk vanaõli.

Ametlikus jäätmearuandluses eristatakse mootori- ja käigukasti õlisid, hüdraulikaõlisid, lisaks muid. Taimsete õlide jäätmeid antud juhul ei käsitleta, sest tegemist on loodusliku ja biolaguneva jäätmega. See aga liigitub omakorda tavajäätmeks. Kõik muud õlijäägid on aga ohtlikud jäätmed.

Eraldi probleem on vanaõli PCB/PCT (polüklooritud bi- ja terfenüülid) võimalik sisaldus. Need on kloori sisaldavad ained, mida pikka aega kasutati trafodes ja kondensaatorites ainete heade dielektriliste omaduste tõttu.

Mõnda aega tagasi avastati, et keskkonda sattudes on aga tegemist ülipüsivate mürgiste ühenditega. Selle mürgi sisaldust on määratud isegi Arktika loomades (PCBd põhjustavad muutusi loomade paljunemissüsteemis) - tuhandete kilomeetrite kaugusel piirkondadest, kus nimetatud ained saanuks üldse keskkonda sattuda.

Lisaks on PCB sisaldusega õlide põletamine otsene dioksiidide allikas. Tegemist on ühe mürgisema ainega, mida inimene suudab üldse tekitada. Et aine keskkonda pääseks, piisab PCB sisaldusega õli, aga isegi ka näiteks ehitumaterjalina kasutatava PVC põletamisest tavaseadmetes või lõkkes.

Kuidas peaks vanaõli omanik käituma, et keskkond saastamata jääks?

Põhiliselt nii, nagu see peaks käima ka muude ohtlike jäätmetega. Ka vanaõli tuleb esialgu eraldi koguda, pakendada selleks ettenähtud mahutisse ja seejärel üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba või keskkonna kompleksluba omavale ettevõttele.

Nagu muude ohtlike jäätmete eest, tuleb ka vanaõli käitluse eest maksta. Sõltuvalt vanaõli kogusest, puhtusest ja pakendist võtavad ohtlike jäätmete kogumiskeskused Tallinnas, Tartus ja Vaivara vallas õli vastu 600-1000kroonise tonnihinnaga.

Suuremaid koguseid saab Kunda tsemenditehasele ASi Rec Eesti kaudu ära anda ka odavamalt, isegi paarisaja krooni eest. Kui vaja, saab ohtlike jäätmete kogumisfirmaga kokku leppida ning käitlejad viivad kasutatud õli ise kliendi juurest kogumispunkti.