• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,61%6 265,58
  • DOW 300,59%44 746,68
  • Nasdaq 0,71%20 537,26
  • FTSE 1000,53%8 820,86
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,61%6 265,58
  • DOW 300,59%44 746,68
  • Nasdaq 0,71%20 537,26
  • FTSE 1000,53%8 820,86
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • 28.08.08, 11:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läti riigieelarves 15%ne defitsiit

Läti 2009. a aasta riigieelarves on tulude poolelt puudu 820 miljonit latti (18,2 miljardit krooni), et ära katta kõik tulevaks aastaks planeeritud kulud – see on ligi 5% riigi sisemajanduse kogutoodangust.
Kui kõrvutada seda puuduolevat summat käesoleva aasta riigieelarvega, siis moodustab 820 miljonit latti tulubaasist 15%, kirjutab majandusleht Biznes Baltija.
„Sellist defitsiiti, mis on 5% SKPst, ei või mingil juhul lubada. See ületab kõik piirid ning oleks majandusele katastroof. Üle kahe aasta me sellise defitsiidiga vastu ei pea,“ ütles Parex Asset Management president Robert Idelsons.
Selline defitsiit tooks reitingute languse, mis omakorda tähendaks laenuraha kallinemist ja investorite pagemist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Kõige halvem suure defitsiidiga eelarve juures on see, et järgnevatel aastatel on väga raske seda defitsiiti vähendada. Kukume auku, millest väljapääsemiseks kulub aastat viis,“ ütles lehele SEB panga analüütik Andris Vilks.
NIi on ka Läti valitsuse peamine küsimus täna on – kust kokku hoida?
Läti rahandusministri Atis Slakterise sõnul on plaan 5% võrra ametnike arvu kärpida suures osas lõpule viidud. Kuid nagu kirjutab B B, on ametnike koondamine Lätis olnud seni pigem formaalne – ära on kaotatud täitmata töökohad. Majandusekspertide hinnangul on siin veel kokkuhoiuruumi küll.
Andris Vilksi sõnul saaks riigiaparaadi töö efektiivsemaks muutmisest kokku hoida ca 150 miljonit latti. Kuid 670 miljonit latti oleks ikka katmata. See on üle 3% SKPst.
Nii Idelsons kui Vilks leiavad, et riigieelarve augu lappimiseks ei peaks valitsus makse tõstma. Vilksi sõnul on praegu oluline ergutada eraettevõtlust ning targalt kasutada Euroopa Liidu abirahasid.
Lahendustega on kiire - tuleva aasta riigieelarve eelnõu peaks parlamenti jõudma novembris.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele