Progressiivsed säästufondid põletavad klientide raha

Artikkel

- Uudised
- Enn Tosso
- 9. september 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Progressiivsed säästufondid põletavad klientide raha
ERGO Varahalduse juhatuse liige Ege Metsandi tuletas meelde, et pensionifondide investeerimishorisont on mitmekümne aasta pikkune. "Pensionikogumine on kui maratonijooks, kus võitja selgub finišis, mitte 3., 6. või 12. kilomeetril. Nii ei saa pensionifondi edukust hinnata viimase 3, 6 või 12 kuu tulemuse lõikes," ütles Metsandi. Vaadates fondide tootlust alates loomisest aastal 2002, on ERGO pensionifondide tootlus nelja parema seas, lisas ta.
ERGO tuleviku pensionifondi puhasväärtus on viimasel aastal langenud koos kõigi maailma aktsiaturgudega. "Võrreldes konkurentidega on langus olnud mõnevõrra suurem, kuna oleme hoidnud aktsiatest suuremat osakaalu Kesk- ja Ida-Euroopas, mis on langenud rohkem seoses väiksema likviidsusega, kuid kus ettevõtete fundamentaalnäitajad on meie arvates tugevamad kui USA ja Lääne-Euroopa turgudel," kommenteeris Metsandi fondi käekäiku. "Teine lühiajalise madalama tootluse põhjus oli konkurentidest suurema aktsiaosakaalu hoidmine."
Viimase aasta jooksul on populaarseim pensionifond Hansa K3 kaotanud oma väärtusest 7,4%. Hansapanga K3, mida varalahkunud rokimees Gunnar Graps reklaamis kui kõige äkilisemat, on ka kõige suurema mahuga.
Hansapanga portfellihalduri Kristjan Tamla põhjendab nii suurt kukkumist sellega, et viimase aasta jooksul on maailma aktsiaturgude liikumist kajastav MSCI World indeks langenud pea 20%.
"Eelkõige on indeksi langust põhjustanud probleemid arenenud riikide finantssektoris, kuid euros ja Eesti kroonis arvutatuna on langust võimendanud ka USA dollari nõrgenemine. Praegu ei leidu aktsiaturgu, mis oleks globaalses mastaabis märkimisväärse tähtsusega ning mille väärtus oleks kõrgemal kui aasta tagasi. Erinevus on vaid selles, millises ulatuses on erinevad turud oma väärtust kaotanud," ütles Tamla.
Tamla sõnul on Hansa pensionifondid üritanud leida investeeringuid, millel võiks järgmise 3-5 aasta jooksul olla suurim tõusupotentsiaal. "Pensionifondid peavad pakkuma korralikku pikaajalist tootlust, nende juhtimisprotsessis oleme seadnud selle aspekti märksa olulisemaks kui lühiajaliste turu võngete ajastamise," märkis ta.
Alates teise samba loomisest on Hansa pensionifondi K3 puhasväärtus kõigi teise samba fondide hulgas teisel kohal LHV maailma aktsiate fondi järel. K3 investeerib oma varast kuni 50% aktsiatesse ja ülejäänu võlakohustustesse ning kinnisvarasse.
SEB progressiivse pensionifondi halduri Vahur Madissoni sõnul määravad progressiivse pensionifondi tootluse suurel määral investeeringud aktsiaturgudele, mis on viimase 12 kuu jooksul märkimisväärselt langenud. Eelmise 12 kuu lõikes on SEB progressiivse fondi tootlust enim kahjustanud kukkumised USA ja Lääne-Euroopa turgudel, mis moodustavad 75% maailma aktsiaturgudest. Viimastel kuudel on hoop tulnud ka Vene börsilt.
Tema hinnangul on nende investeeringutest selgelt negatiivselt eristuvaks piirkonnaks kahjuks Baltimaade aktsiaturud ja viimastel kuudel ka Venemaa.
Tallinna börsi indeks on ju viimase 12 kuuga langenud ligi 50%.
Madisson märkis, et siin on nad hoidnud minimaalselt investeeringuid ning piirkonna aktsiate osakaal on piirdunud maksimaalselt mõne protsendiga SEB pensionifondide väärtusest.
Venemaa aktsiaturg on juunist alates langenud ligi 40% ning on seega eriti mõjutanud fondi käekäiku viimastel kuudel.
Hetkel kuum