Rikkus lööb mehed ja naised kahte lehte

Mõned isiksuseomadused kehtivad eri kultuurides. Nii Kanada, Hiina, Soome, Saksamaa, Poola kui ka Venemaa naised kalduvad meestest enam neurootilisusele, hoolikusele. Mehed seevastu on kõigis kultuurides ekstravertsed ja end maksma panevamad kui naised.

Soolisi erinevusi on tehtud kindlaks katsetega, kus vabatahtlikel õpilastel ja täiskasvanutel on palutud hinnata nende endi või tuttavate isiksuseomadusi NEO või mõne teise isiksuseküsimustiku alusel.

Kui soolised isiksuseomaduste erinevused on samalaadsed eri kultuurides, siis nende erinevuste suurus mitte. Sajandi alul avastasid psühholoogid neilegi ootamatu tõsiasja – isiksuseomaduste soolised erinevused on suuremad jõukates, õilmitsevates ja egalitaarsetes kultuurides, kus naistel on rohkem võimalusi meestega võrdselt esineda.

Aasia ja Aafrika kultuurides on meeste ja naiste isiksuseomadused palju sarnasemad kui Euroopa ja Ameerika kultuurides. Mida rikkamaks saadakse, seda enam erinevad naised meestest isiksuse poolest. See tulemus on vastupidine intuitsioonile, mille järgi võiks arvata, et mida enam on naistel võimalusi esineda võrdselt meestega, seda sarnasemaks peaksid kahe soo isiksused kujunema.

Kuid see loogika siinkohal ei tööta. Küll aga kehtib see väärtushinnangute ja seksuaalstrateegiate kohta, mis muutuvad rikkamates kultuurides naistel ja meestel tõepoolest sarnasemaks. Kas võib sellest järeldada, et isiksus väärtushinnanguid ja seksuaalkäitumist ei mõjuta? “Isiksuse seadumused on palju püsivamad ja väärtushinnangute muutused puudutavad neid vähe,” ütles Tartu ülikooli psühholoogiainstituudi professor Jüri Allik.

See avastus võib teadlasi viia lähemale isiksuseomaduste allikate juurde. Praegu seletatakse naiste ja meeste isiksuseomaduste vahelisi erinevusi kaheti. Ühed uurijad näevad põhjust sotsiaalsete rollide erinevuses. Teised jälle sisemistes, evolutsiooni käigus välja kujunenud erinevustes. Kolmandad aga peavad neid erinevusi lihtsalt mõõteveaks. “Näiteks võib vähem arenenud kultuurides naine hinnata oma isiksuseomadusi end teiste naistega võrreldes, kuid arenenud kultuurides võrreldakse ennast nii meeste kui ka naistega,” selgitas Allik.

Et hüpoteese kontrollida, kogus David Schmitt Bradley ülikoolist kolleegide abiga andmeid 56 riigist. Selle töö võtab kokku äsja ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology ilmunud artikkel, mille nelja autori seas on ka Tartu ülikooli psühholoogiainstituudi teadlased Anu Realo ja Jüri Allik. See on leidnud vastukaja ka laiemalt, näiteks ilmus ajalehe The New York Times 8. septembri numbris teemat käsitlev lugu.

Neurootilised naised