Helve Särgava: ma ei saa kohtuniku töösse sekkuda

Kohtu esimehel ei ole õigust sekkuda konkreetse kohtuasja arutamisse ega anda mingeid sisulisi juhiseid kohtuotsuse koostamisel. Iga kohtunik on ametisse nimetamisel andnud vande, tõotades mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.

Iga kriminaalasju arutav kohtunik peab teadma Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvis 312 kohtuotsuse koostamise kohta sätestatud nõudeid, mille kohaselt tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseteks, põhjendades, miks ta neid usaldusväärseteks ei pea.

Eelneva seadusesätte kohaselt tuleb kohtunikul kohtuotsuses analüüsida ja hinnata kõiki kogutud tõendeid, see tähendab kõigi menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid, mitte ainult kohtu kujunenud siseveendumust kinnitavaid tõendeid.

Kahtlemata on Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, et süüdimõistva kohtuotsuse motiveerimisel kasutatakse ainult süüdistuse poolt kohtule kirjalikult ja/või digitaalselt esitatud teese, äärmiselt tõsine etteheide, kuid samas olen seisukohal, et see etteheide ei puuduta kaugeltki kõigi Harju maakohtu kohtunike koostatud süüdimõistvaid kohtuotsuseid.

On äärmiselt kahetsusväärne, et (Heegi - toim) kriminaalasja menetleti kohtus ligi neli aastat, mida ma isiklikult ei pea kindlasti mõistlikuks menetlusajaks, ning nüüd peab seda kriminaalasja hakkama arutama algusest peale teine kohtunik.

Kohtunikele korraldatakse erialaseid koolitusi ning aastaid on olnud üheks koolitusteemaks ka kohtuotsuste motiveerimine, mistõttu kohtunikel ei peaks küll puuduma teadmised, kuidas kohtuotsuseid kirjutada.