- OMX Baltic−0,15%294,29
- OMX Riga−0,04%916,34
- OMX Tallinn−0,38%1 978,33
- OMX Vilnius0,07%1 233,91
- S&P 5000,47%6 615,28
- DOW 300,11%45 883,45
- Nasdaq 0,94%22 348,75
- FTSE 100−0,07%9 277,03
- Nikkei 2250,43%44 959,97
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%97,72
- OMX Baltic−0,15%294,29
- OMX Riga−0,04%916,34
- OMX Tallinn−0,38%1 978,33
- OMX Vilnius0,07%1 233,91
- S&P 5000,47%6 615,28
- DOW 300,11%45 883,45
- Nasdaq 0,94%22 348,75
- FTSE 100−0,07%9 277,03
- Nikkei 2250,43%44 959,97
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%97,72
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merel raha teenimine pole pelgalt meelakkumine
Meritsi toorainet vedavate laevastike
aktsiad võivad tunduda tänu ülikõrgele ajaloolisele dividenditootlusele
ahvatlevad, kuid ettevõtete olukord on keeruline ja dividendid ei ole
kindlad.
Kuivlasti või ka naftat vedavatel laevadel oli elu nagu muinasjutus. Toorainenäljas maailmas valitses üha suurem nõudlus, pikaajaliste kasvuprojektsioonide põhjal oli tarvis üha suuremat laevastikku, et vedada ära kogu olemaolev ja tulevikus lisanduv kraam. Prahtimishinnad aina kerkisid, laevanduskompaniid tellisid üha uusi aluseid.
Kuivlastilaevade tellimused kasvasid kui seened pärast vihma - BRS andmetel lisandus tänavu 5. novembri seisuga 252 laeva, sel aastal tuleb veel 193 laeva. Kuid tulevaks aastaks on tehastest tellitud 819 laeva, 2010. aastaks 1187 ja 2011. aastaks 857 laeva. Kokku ootab tehastes tootmist 3408 kuivlastilaeva.
Baltic Dry indeks, mis näitab üle maailma olulisemate laevandusteekondadel kuivlastlaevade prahtimishindu, läks Nasdaqiks. Suurim mure oli see, et ei jätkunud laevu, et kogu see raha, mida pakuti, kokku rookida.
Vahepeal on aga mõndagi muutunud. Maailma tabanud krediidikriis on osutunud väga jätkusuutlikuks. Vaatamata keskpankade tegevusele on raskused jõudnud reaalmajandusse. Toorainehinnad on teinud tipust läbi järsu kukkumise. Kuna krediitkaardisõltlastest USA tarbijad enam kõikvõimalike vidinaid osta ei jõua, ei vajata ka terast. Pole tarvis samaväärselt rauamaaki ja sütt. Meeletu mahtude kasv ja selle edasised kasvuootused on ühtäkki asendunud mahtude kahanemisega. Kaevanduskompaniid vähendavad tootmist. Ei ole tarvis nii palju laevasid. Baltic Dry indeks on viie kuuga kukkunud üle 90 protsendi. Pangad ei ole enam huvitatud finantseerimisest - isegi mitte väliskaubandusest akreditiiviäri ajades.
Loe lisa tänasest Äripäevast.
Hetkel kuum
“Tubli tüdruku mentaliteet võiks poliitikast ära kaduda”
Nasdaqi liitindeks saavutas kuuendat järjestikust päeva rekordi
“Mingit emotsiooni ei tekita”
“Kõik algas suure hooga pihta, aga siis tuli välja, et raha ei ole”
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
Podcastid
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Enimloetud
1
“Tubli tüdruku mentaliteet võiks poliitikast ära kaduda”
2
6
Firma juht varade müügist: ostja saab hea diili
Viimased uudised
Nasdaqi liitindeks saavutas kuuendat järjestikust päeva rekordi
Tagasi Äripäeva esilehele