• OMX Baltic−0,14269,48
  • OMX Riga0,68928,72
  • OMX Tallinn0,041 755,27
  • OMX Vilnius−0,19990,51
  • S&P 5000,285 631,22
  • DOW 300,5340 211,72
  • Nasdaq 0,418 472,57
  • FTSE 100−0,528 140,69
  • Nikkei 2250,241 275,08
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,12
  • OMX Baltic−0,14269,48
  • OMX Riga0,68928,72
  • OMX Tallinn0,041 755,27
  • OMX Vilnius−0,19990,51
  • S&P 5000,285 631,22
  • DOW 300,5340 211,72
  • Nasdaq 0,418 472,57
  • FTSE 100−0,528 140,69
  • Nikkei 2250,241 275,08
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,12
  • 18.11.08, 07:40

Merel raha teenimine pole pelgalt meelakkumine

Meritsi toorainet vedavate laevastike aktsiad võivad tunduda tänu ülikõrgele ajaloolisele dividenditootlusele ahvatlevad, kuid ettevõtete olukord on keeruline ja dividendid ei ole kindlad.
Kuivlasti või ka naftat vedavatel laevadel oli elu nagu muinasjutus. Toorainenäljas maailmas valitses üha suurem nõudlus, pikaajaliste kasvuprojektsioonide põhjal oli tarvis üha suuremat laevastikku, et vedada ära kogu olemaolev ja tulevikus lisanduv kraam. Prahtimishinnad aina kerkisid, laevanduskompaniid tellisid üha uusi aluseid.
Kuivlastilaevade tellimused kasvasid kui seened pärast vihma - BRS andmetel lisandus tänavu 5. novembri seisuga 252 laeva, sel aastal tuleb veel 193 laeva. Kuid tulevaks aastaks on tehastest tellitud 819 laeva, 2010. aastaks 1187 ja 2011. aastaks 857 laeva. Kokku ootab tehastes tootmist 3408 kuivlastilaeva.
Baltic Dry indeks, mis näitab üle maailma olulisemate laevandusteekondadel kuivlastlaevade prahtimishindu, läks Nasdaqiks. Suurim mure oli see, et ei jätkunud laevu, et kogu see raha, mida pakuti, kokku rookida.
Vahepeal on aga mõndagi muutunud. Maailma tabanud krediidikriis on osutunud väga jätkusuutlikuks. Vaatamata keskpankade tegevusele on raskused jõudnud reaalmajandusse. Toorainehinnad on teinud tipust läbi järsu kukkumise. Kuna krediitkaardisõltlastest USA tarbijad enam kõikvõimalike vidinaid osta ei jõua, ei vajata ka terast. Pole tarvis samaväärselt rauamaaki ja sütt. Meeletu mahtude kasv ja selle edasised kasvuootused on ühtäkki asendunud mahtude kahanemisega. Kaevanduskompaniid vähendavad tootmist. Ei ole tarvis nii palju laevasid. Baltic Dry indeks on viie kuuga kukkunud üle 90 protsendi. Pangad ei ole enam huvitatud finantseerimisest - isegi mitte väliskaubandusest akreditiiviäri ajades.
Loe lisa tänasest Äripäevast.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.06.24, 16:26
Küsitlus: keskpangad plaanivad kulla osturallile hoogu juurde anda
Aina rohkem on keskpanku, kes plaanivad järgmise aasta jooksul oma kullareserve suurendada. Samuti ootavad keskpangad, et ka teised keskpangad ostavad rohkem kulda, selgub värskest iga-aastasest Maailma Kullanõukogu (WGC) küsitlusest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele