• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 18.11.08, 07:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Merel raha teenimine pole pelgalt meelakkumine

Meritsi toorainet vedavate laevastike aktsiad võivad tunduda tänu ülikõrgele ajaloolisele dividenditootlusele ahvatlevad, kuid ettevõtete olukord on keeruline ja dividendid ei ole kindlad.
Kuivlasti või ka naftat vedavatel laevadel oli elu nagu muinasjutus. Toorainenäljas maailmas valitses üha suurem nõudlus, pikaajaliste kasvuprojektsioonide põhjal oli tarvis üha suuremat laevastikku, et vedada ära kogu olemaolev ja tulevikus lisanduv kraam. Prahtimishinnad aina kerkisid, laevanduskompaniid tellisid üha uusi aluseid.
Kuivlastilaevade tellimused kasvasid kui seened pärast vihma - BRS andmetel lisandus tänavu 5. novembri seisuga 252 laeva, sel aastal tuleb veel 193 laeva. Kuid tulevaks aastaks on tehastest tellitud 819 laeva, 2010. aastaks 1187 ja 2011. aastaks 857 laeva. Kokku ootab tehastes tootmist 3408 kuivlastilaeva.
Baltic Dry indeks, mis näitab üle maailma olulisemate laevandusteekondadel kuivlastlaevade prahtimishindu, läks Nasdaqiks. Suurim mure oli see, et ei jätkunud laevu, et kogu see raha, mida pakuti, kokku rookida.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vahepeal on aga mõndagi muutunud. Maailma tabanud krediidikriis on osutunud väga jätkusuutlikuks. Vaatamata keskpankade tegevusele on raskused jõudnud reaalmajandusse. Toorainehinnad on teinud tipust läbi järsu kukkumise. Kuna krediitkaardisõltlastest USA tarbijad enam kõikvõimalike vidinaid osta ei jõua, ei vajata ka terast. Pole tarvis samaväärselt rauamaaki ja sütt. Meeletu mahtude kasv ja selle edasised kasvuootused on ühtäkki asendunud mahtude kahanemisega. Kaevanduskompaniid vähendavad tootmist. Ei ole tarvis nii palju laevasid. Baltic Dry indeks on viie kuuga kukkunud üle 90 protsendi. Pangad ei ole enam huvitatud finantseerimisest - isegi mitte väliskaubandusest akreditiiviäri ajades.
Loe lisa tänasest Äripäevast.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele