Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik tõmbab ITd koomale

    Protsentuaalselt on suurim kahanemine justiitsministeeriumis, kus summa väheneb 82%. Neil oli sel aastal IT-investeeringuteks ette nähtud üle 8 miljoni krooni, ent 2009. aastal vaid poolteist miljonit.
    71% vähem raha saab riigikantselei ning 68% alanesid siseministeeriumi IT-investeeringud. Rahaliselt investeerib järgmisel aastal infotehnoloogiasse enim rahandusministeerium, kuid nendegi summa langeb kolmveerandini tänavusest.
    Tegu pole küll kõikide IT-kulude langusega, vaid selle osaga, mis kajastub eelarves investeeringute real. Lisaks on osa IT-kulusid ka ministeeriumide tegevuskuludes - näiteks arendused, mis teeb asutus ise ja alla 30 000 krooni jäävad investeeringud.
    Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaare sõnul jäävad neil rahapuuduse tõttu uuendatama maksu- ja tolliameti süsteemid, statistikaameti sisemiste tööprotsesside automatiseerimisega seonduvad arendused ning rahandusministeeriumi rahavoogude riskide juhtimise süsteemi uuendused.
    Jõesaare kinnitusel kasvab 2009. aasta riigieelarves investeeringute rahastamine võrreldes tänavusega 7,2 protsendi võrra ehk investeeringuteks tervikuna pole tuleval aastal vähem vahendeid.
    Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Hillar Aarelaid märkis aga, et tõenäoliselt antakse ka tema osakonnale vähem raha. "Kui peab valiku tegema, kas tagada turva- või ärifunktsionaalsus, valitakse tõenäoliselt viimane," ütles ta.
    IT-firma Uptime juhi Eero Tohveri sõnul on rasketel aegadel kulude vähendamise vajadus äärmiselt arusaadav. "Samas on suur oht, et lõigatakse maha just need investeeringud, mille abil oleks võimalik riik efektiivsemalt tööle panna," märkis ta.
    "IT-investeeringute mahavõtmine meie jaoks suuri probleeme vaevalt tekitab," lisas Uptime'i juht.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Tallinna Sadam lõpetab tegevuse Paljassaare sadamas
Juba varasemalt Paljassaares tegevust kokku tõmmanud Tallinna Sadam avaldas täna pärast börsi sulgemist, et lõpetas ametlikult Paljassaare sadamas tegevuse.
Juba varasemalt Paljassaares tegevust kokku tõmmanud Tallinna Sadam avaldas täna pärast börsi sulgemist, et lõpetas ametlikult Paljassaare sadamas tegevuse.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Erametsakeskus: paberi- ja küttepuidu hinnad on uskumatult kõrged
Ebanormaalselt kõrged okaspuupalkide hinnad saavutasid oma tipu aprillis, püsisid mais ja hakkasid juunis langema. Ülejäänud sortimentide hinnad on aga jätkanud küllalt kiiret kasvamist.
Ebanormaalselt kõrged okaspuupalkide hinnad saavutasid oma tipu aprillis, püsisid mais ja hakkasid juunis langema. Ülejäänud sortimentide hinnad on aga jätkanud küllalt kiiret kasvamist.
Läti saab Rail Balticule sõjalise liikuvuse raha
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.