Riik tõmbab ITd koomale

Protsentuaalselt on suurim kahanemine justiitsministeeriumis, kus summa väheneb 82%. Neil oli sel aastal IT-investeeringuteks ette nähtud üle 8 miljoni krooni, ent 2009. aastal vaid poolteist miljonit.

71% vähem raha saab riigikantselei ning 68% alanesid siseministeeriumi IT-investeeringud. Rahaliselt investeerib järgmisel aastal infotehnoloogiasse enim rahandusministeerium, kuid nendegi summa langeb kolmveerandini tänavusest.

Tegu pole küll kõikide IT-kulude langusega, vaid selle osaga, mis kajastub eelarves investeeringute real. Lisaks on osa IT-kulusid ka ministeeriumide tegevuskuludes - näiteks arendused, mis teeb asutus ise ja alla 30 000 krooni jäävad investeeringud.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaare sõnul jäävad neil rahapuuduse tõttu uuendatama maksu- ja tolliameti süsteemid, statistikaameti sisemiste tööprotsesside automatiseerimisega seonduvad arendused ning rahandusministeeriumi rahavoogude riskide juhtimise süsteemi uuendused.

Jõesaare kinnitusel kasvab 2009. aasta riigieelarves investeeringute rahastamine võrreldes tänavusega 7,2 protsendi võrra ehk investeeringuteks tervikuna pole tuleval aastal vähem vahendeid.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Hillar Aarelaid märkis aga, et tõenäoliselt antakse ka tema osakonnale vähem raha. "Kui peab valiku tegema, kas tagada turva- või ärifunktsionaalsus, valitakse tõenäoliselt viimane," ütles ta.

IT-firma Uptime juhi Eero Tohveri sõnul on rasketel aegadel kulude vähendamise vajadus äärmiselt arusaadav. "Samas on suur oht, et lõigatakse maha just need investeeringud, mille abil oleks võimalik riik efektiivsemalt tööle panna," märkis ta.

"IT-investeeringute mahavõtmine meie jaoks suuri probleeme vaevalt tekitab," lisas Uptime'i juht.