Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Alampalga tõus majandus kriisi meelevallas

    Tööandjad peavad aga aga ka miinimumpalga tõstmist 4850 kroonini praeguses majanduskeskkonnas võimatuks. Äripäeva arvutuste kohaselt tähendaks selline palgatõus ettevõtetele järgmisel aastal umbes 300 miljoni kroonist lisakoormust.
    "Meie ütlesime, et alampalk peaks kindlasti 2009. aasta 1. jaanuarist tõusma," ütles Eesti ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga lisades, et arusaadavalt on majandussurutis tekitanud olukorra, kus esialgu küsitud tõus ei ole enam reaalne.
    Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ei pidanud aga sedagi tõusu järgmisel aastal võimalikuks. "Meie selge hinnang järgmise aasta kohta on see, et majanduslangus tuleb oluliselt sügavam, kui on prognoositud, ja me ei välista, et lähiaastate perspektiivis on majanduslangus kuni 15 protsenti. Me ei näe ka lootust väga kiireks paranemiseks," nentis Kriis.
    Isegi kui globaalses kontekstis võib ennustada, et asjad pöörduvad paremuse poole, on Eesti riik tööandjate hinnangul selles järjekorras ilmselt viimasel kohal, kelle juurde investeeringud jõuavad.
    "See väljavaade on suhteliselt pessimistlik ja me ei pea põhjendatuks alampalka tõsta olukorras, kus reaalpalk suure tõenäosusega hoopis langeb," selgitas Kriis tööandjate seisukohta ja lisas, et kuna raha juurdevoolu tööjõuturule oodata ei ole, on ettevõtete finantsidel sellega lagi ees.
    Sisuliselt tähendaks miinimumpalga kergitamine tema sõnul seda, et ettevõtjad oleksid sunnitud olemasolevat palgafondi madalapalgaliste kasuks ümber jaotama.
    See otsus lööks bumerangina ettevõtjaid, kes oleksid siis sunnitud alampalga tõstmiseks kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate palganumbrite kallale minema, mis võib tuua hoopis vastupidise ja hullema efekti - soovist hoida võtmespetsialiste võib asi lõppeda hoopis suurema arvu madalapalgaliste töötajate koondamisega.
    "Arengu mõttes olulisematest inimestest ei soovita kindlasti kergekäeliselt loobuda," osutas Kriis ohule, et alampalga tõus võib hoopiski suurendada töötute armeed ning parem oleks tõus majandusolukorra selginemiseni edasi lükata.
    "Ma küll ei näe sellel variandil mingit sisulist katet, sest kogu turumajandusliku Eesti arengu jooksul, mis hakkas pihta Eesti krooni tulekuga ja alampalk praeguses mõistes esimest korda kehtestati, on väga selge, et alampalga tõus ei ole mitte kunagi põhjustanud tööpuuduse tõusu ja see on ikkagi teistes asjades kinni," pareeris Taliga tööandjate põhjendust.
    Taliga hoiatas, et kui alampalga tõstmisesse aastate lõikes n-ö "augud sisse tulevad", lööb see hiljem valusasti tagasi.
    Samuti ei maksa tema sõnul unustada, et kuigi lühiajaline statistika võib praegu kaupade ja teenuste odavnemist näidata, ei kajastu mitte kõik maailmaturu hinnalangused Eesti hindades ning põhimureks jääb, et ka kõige madalamat palka teenivate inimeste sissetulekud ei väheneks. "See on ka põhjus, miks ametiühingud ja eriti just väljapool Tallinna elavad töötajad ootavad väga alampalga kokkulepet."
    "Ametiühingud on ise ootused nii kõrgeks kruvinud, aga me ei saa lihtsalt heast peast sellega kaasa minna. Kui küsitakse palgatõusuks suuri numbreid ja tegelikult on küsitud võimatuid asju, tuleb nende ootuste juhtimise eest ka vastutada," märkis Kriis.
    Meie ei näe, et mikro- ja väikettettevõtete puhul alampalga tõus tekitaks täiendavat maksu- ja palgakoormust. Olukord muutub, kui vaadata keskmisi ja eriti just suurettevõtteid.
    Töötaja tähtsus indiviidina väheneb, tema multifunktsionaalsus väheneb. Selles sektoris suureneb nende ettevõtete hulk, kelle juures on tööl alampalgaga töötajad. Loomulikult lööb sel juhul alampalga tõstmine nende ettevõtjate rahakoti pihta. Ning arvestades, et sisenõudlus on kokku kuivamas, käibenumbrid vähenevad, pankadelt raha peale ei tule, siis võib alampalga kasv ühele suuremale firmale tähendada praeguses majandussituatsioonis väga suurt lööki ettevõtte finantssituatsioonile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Föderaalreserv tõstab intressi senikaua, kuni inflatsioon tuleb oluliselt allapoole
Föderaalreservi nõukogu liikmed avaldasid juuli koosolekul arvamust, et nad tõenäoliselt ei plaaniks intressitõstmist tagasi tõmmata, enne kui inflatsioon pole oluliselt allapoole tulnud, selgub kolmapäeval avaldatud Vabaturu Komitee viimase istungi protokollist.
Föderaalreservi nõukogu liikmed avaldasid juuli koosolekul arvamust, et nad tõenäoliselt ei plaaniks intressitõstmist tagasi tõmmata, enne kui inflatsioon pole oluliselt allapoole tulnud, selgub kolmapäeval avaldatud Vabaturu Komitee viimase istungi protokollist.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.