Alampalga tõus majandus kriisi meelevallas

Tööandjad peavad aga aga ka miinimumpalga tõstmist 4850 kroonini praeguses majanduskeskkonnas võimatuks. Äripäeva arvutuste kohaselt tähendaks selline palgatõus ettevõtetele järgmisel aastal umbes 300 miljoni kroonist lisakoormust.

"Meie ütlesime, et alampalk peaks kindlasti 2009. aasta 1. jaanuarist tõusma," ütles Eesti ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga lisades, et arusaadavalt on majandussurutis tekitanud olukorra, kus esialgu küsitud tõus ei ole enam reaalne.

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ei pidanud aga sedagi tõusu järgmisel aastal võimalikuks. "Meie selge hinnang järgmise aasta kohta on see, et majanduslangus tuleb oluliselt sügavam, kui on prognoositud, ja me ei välista, et lähiaastate perspektiivis on majanduslangus kuni 15 protsenti. Me ei näe ka lootust väga kiireks paranemiseks," nentis Kriis.

Isegi kui globaalses kontekstis võib ennustada, et asjad pöörduvad paremuse poole, on Eesti riik tööandjate hinnangul selles järjekorras ilmselt viimasel kohal, kelle juurde investeeringud jõuavad.

"See väljavaade on suhteliselt pessimistlik ja me ei pea põhjendatuks alampalka tõsta olukorras, kus reaalpalk suure tõenäosusega hoopis langeb," selgitas Kriis tööandjate seisukohta ja lisas, et kuna raha juurdevoolu tööjõuturule oodata ei ole, on ettevõtete finantsidel sellega lagi ees.

Sisuliselt tähendaks miinimumpalga kergitamine tema sõnul seda, et ettevõtjad oleksid sunnitud olemasolevat palgafondi madalapalgaliste kasuks ümber jaotama.

See otsus lööks bumerangina ettevõtjaid, kes oleksid siis sunnitud alampalga tõstmiseks kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate palganumbrite kallale minema, mis võib tuua hoopis vastupidise ja hullema efekti - soovist hoida võtmespetsialiste võib asi lõppeda hoopis suurema arvu madalapalgaliste töötajate koondamisega.

"Arengu mõttes olulisematest inimestest ei soovita kindlasti kergekäeliselt loobuda," osutas Kriis ohule, et alampalga tõus võib hoopiski suurendada töötute armeed ning parem oleks tõus majandusolukorra selginemiseni edasi lükata.

"Ma küll ei näe sellel variandil mingit sisulist katet, sest kogu turumajandusliku Eesti arengu jooksul, mis hakkas pihta Eesti krooni tulekuga ja alampalk praeguses mõistes esimest korda kehtestati, on väga selge, et alampalga tõus ei ole mitte kunagi põhjustanud tööpuuduse tõusu ja see on ikkagi teistes asjades kinni," pareeris Taliga tööandjate põhjendust.

Taliga hoiatas, et kui alampalga tõstmisesse aastate lõikes n-ö "augud sisse tulevad", lööb see hiljem valusasti tagasi.

Samuti ei maksa tema sõnul unustada, et kuigi lühiajaline statistika võib praegu kaupade ja teenuste odavnemist näidata, ei kajastu mitte kõik maailmaturu hinnalangused Eesti hindades ning põhimureks jääb, et ka kõige madalamat palka teenivate inimeste sissetulekud ei väheneks. "See on ka põhjus, miks ametiühingud ja eriti just väljapool Tallinna elavad töötajad ootavad väga alampalga kokkulepet."

"Ametiühingud on ise ootused nii kõrgeks kruvinud, aga me ei saa lihtsalt heast peast sellega kaasa minna. Kui küsitakse palgatõusuks suuri numbreid ja tegelikult on küsitud võimatuid asju, tuleb nende ootuste juhtimise eest ka vastutada," märkis Kriis.

Meie ei näe, et mikro- ja väikettettevõtete puhul alampalga tõus tekitaks täiendavat maksu- ja palgakoormust. Olukord muutub, kui vaadata keskmisi ja eriti just suurettevõtteid.

Töötaja tähtsus indiviidina väheneb, tema multifunktsionaalsus väheneb. Selles sektoris suureneb nende ettevõtete hulk, kelle juures on tööl alampalgaga töötajad. Loomulikult lööb sel juhul alampalga tõstmine nende ettevõtjate rahakoti pihta. Ning arvestades, et sisenõudlus on kokku kuivamas, käibenumbrid vähenevad, pankadelt raha peale ei tule, siis võib alampalga kasv ühele suuremale firmale tähendada praeguses majandussituatsioonis väga suurt lööki ettevõtte finantssituatsioonile.