Alampalga tõus majandus kriisi meelevallas

Tööandjad peavad aga aga ka miinimumpalga tõstmist 4850 kroonini praeguses majanduskeskkonnas võimatuks. Äripäeva arvutuste kohaselt tähendaks selline palgatõus ettevõtetele järgmisel aastal umbes 300 miljoni kroonist lisakoormust.

"Meie ütlesime, et alampalk peaks kindlasti 2009. aasta 1. jaanuarist tõusma," ütles Eesti ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga lisades, et arusaadavalt on majandussurutis tekitanud olukorra, kus esialgu küsitud tõus ei ole enam reaalne.

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ei pidanud aga sedagi tõusu järgmisel aastal võimalikuks. "Meie selge hinnang järgmise aasta kohta on see, et majanduslangus tuleb oluliselt sügavam, kui on prognoositud, ja me ei välista, et lähiaastate perspektiivis on majanduslangus kuni 15 protsenti. Me ei näe ka lootust väga kiireks paranemiseks," nentis Kriis.

"Ametiühingud on ise ootused nii kõrgeks kruvinud, aga me ei saa lihtsalt heast peast sellega kaasa minna. Kui küsitakse palgatõusuks suuri numbreid ja tegelikult on küsitud võimatuid asju, tuleb nende ootuste juhtimise eest ka vastutada," märkis Kriis.

Meie ei näe, et mikro- ja väikettettevõtete puhul alampalga tõus tekitaks täiendavat maksu- ja palgakoormust. Olukord muutub, kui vaadata keskmisi ja eriti just suurettevõtteid.

Töötaja tähtsus indiviidina väheneb, tema multifunktsionaalsus väheneb. Selles sektoris suureneb nende ettevõtete hulk, kelle juures on tööl alampalgaga töötajad. Loomulikult lööb sel juhul alampalga tõstmine nende ettevõtjate rahakoti pihta. Ning arvestades, et sisenõudlus on kokku kuivamas, käibenumbrid vähenevad, pankadelt raha peale ei tule, siis võib alampalga kasv ühele suuremale firmale tähendada praeguses majandussituatsioonis väga suurt lööki ettevõtte finantssituatsioonile.