Konkurendid jätavad Eesti Postile kirjaturu miljonid alles

Eesti postituru avamine läheb lahti 1. aprillil. Märtsi alguses kinnitas konkurentsiamet, et nendele ei ole esitatud veel ühtegi taotlust lihtkirjaturul tegutsemiseks. Potentsiaalseid turule tulijaid Eesti Posti kõrvale on kaks - OÜ D2D ja AS Express Post. Mõlema ettevõte juhid kinnitavad, et Eesti Posti kartus kaotada uutele turule tulijatele 61 miljonit krooni kuulub ulme valda.

Seda arvamust kinnistab valitsuse otsus küsida lihtkirja kandmise õiguse eest kompensatsiooni 2 krooni ja 30 senti kirja kohta. Ettevõte, kes kirja laiali hakkab kandma, võib postiseaduse järgi kliendilt maksimaalselt küsida 5 krooni ja 50 senti. "Praegu me arvutame, kas suudame seda teenust 3,20 krooniga osutada," ei olnud Express Posti peadirektor Sven Suurraid väga optimistlik ja lisas, et ei usu, et praeguse seisuga postiturul suuri muudatusi tekib.

D2D on oma tegutsemise lihtkirjaturul juba otsustanud. Nende veebileheküljel olevast hinnakirjast võib leida, et 1. aprillist maksab lihtkirja teenus neil 4 krooni ja 49 senti, ehk 18% vähem Eesti Posti hinnast. Kuid hinnale lisandub käibemaks.

D2D juhatuse liige Olle Koop lubab 1. aprillist osutada lihtkirjateenust üle Eesti.

Eesti Posti arvestusi kaotada uutele turule tulijatele 61 miljonit krooni ei usu ka Olle Koop. Tema sõnul on sama hästi kui selge, et

Express Post loobub lihtkirjaturule tulemisest ning peale D2D uusi tulijaid ei ole. Seega võib eeldada, et Eesti Post on planeerinud 61 miljonit krooni kaotada siiani 4miljonilise postiteenuse käibega (1 protsent postiteenuse turust!) D2D-le. "See on meile muidugi äärmiselt meeldiv uudis, aga siiski kahjuks liigitatav propagandistlike muinasjuttude hulka," leiab Olle Koop.

Kuna postiturule ei ole tekkimas arvestatavat konkurentsi, siis ilmselt ei ole ettevõtetel niipea loota ka odavamat partiikirjateenust. Sellise teenuse võimalikkusele viitas Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste veebruari Logistikas antud intervjuus.

Ei ole tõsiseltvõetav Eesti Posti hiljuti meedias ilmunud väide, et nad "kaotavad turu avamisega" 61 miljonit krooni. Kuna juba praegu on üsna selge, et uusi postiturule tulijaid ei ole, Express Post on ebatõenäoline, ja järele jääb ainult D2D.

Loomulikult saab Eesti Post suvalise summa kaotada ränkade juhtimisvigade või siis oma toodete müügi teel kas või alla omahinna. Aga sellisel juhul pole süüdi avanev turg, vaid enesevigastamine. Viimast võib nimetada koguni tahtlikuks. Pigem siiski on tegemist püüdega põhjendada üldsusele pidevat tendentsi postiteenuse kättesaadavuse piiramisele (postkontorite sulgemised, postiljonide vallandamised), kasutades subsideerimist selle eesmärgile vastupidi ehk universaalteenuse lähendamiseks kooreriisumisele. Samuti on ilmselt tegemist valitsusele surve avaldamisega konkurentsi hävitavate maksumäärade kehtestamiseks lihtkirjaturul.

Ainus realistlikult mõeldav võimalus 61 miljoni krooni kaotamiseks peitub Eesti Posti enda paljastatud skeemis, mis ilmselt peaks tähendama rõõmusõnumit kõigile tema partiipostituste klientidele (firmadele, kes masspostitavad kirju). Teenuse mahu juures umbes 40 miljonit kirja aastas tähendaks see, et Eesti Post pakub kõigile nendele teenust sel aastal hinnakirjalisest 5,50 kroonist 1,50 krooni odavamalt.

Universaalse postiteenuse osutamise jaoks on oluline see, et keegi kusagil tihedama asustusega piirkonnas ei riisuks koort ära lihtsalt odavamate hindadega. Kui sellised, kes riisuvad koore ära, ei kompenseeri hõredama asustusega piirkondades postiteenuse osutamise kulusid osaliselt, jääks keegi postiteenusest ilma.

Kas tegemist on kooreriisumise tõkestamisega või Eesti Posti sundtoitmisega, kui uus postiseadus kohustab postiettevõtet Eesti Postile täies mahus kümnist maksma ka siis, kui ta ise osutab üleriigilist teenust võrdselt Eesti Postiga?

Kas tegemist on universaalteenuse toetamisega või konkurentsi tahtliku väljasuretamisega, kui konkurendid peavad sama teenuse eest maksma Eesti Postile 72% viimase letihinnast?