• OMX Baltic−0,54%317,22
  • OMX Riga−0,32%991,73
  • OMX Tallinn−0,48%2 241,4
  • OMX Vilnius−0,49%1 490,64
  • S&P 5000,31%7 376,86
  • DOW 30−0,46%51 285,73
  • Nasdaq 1,09%24 579,42
  • FTSE 100−1,01%10 673,94
  • Nikkei 225−5,96%57 434,77
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,35
  • OMX Baltic−0,54%317,22
  • OMX Riga−0,32%991,73
  • OMX Tallinn−0,48%2 241,4
  • OMX Vilnius−0,49%1 490,64
  • S&P 5000,31%7 376,86
  • DOW 30−0,46%51 285,73
  • Nasdaq 1,09%24 579,42
  • FTSE 100−1,01%10 673,94
  • Nikkei 225−5,96%57 434,77
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,35
Loodetavasti omab Eesti 2000. aastate kvaliteetarhitektuur tulevikus samasugust sümboltähendust nagu möödunud sajandi kolmekümnendate aastate arhitektuur Tallinna kesklinnas. Ehitati kõike korraga, ehitati palju. Ootuste ja lootuste tornid aina kerkisid.
Kui avalikku arvamust kõige rohkem mõjutanud n-ö müügiprojektid - põlluveere pappkarbid, ilmetud plekist ostumekad jms - oma kaheldava sisuga välja arvata, on kerkinud ka arvestatav hulk kauneid, ajastutruid ja kestva väärtusega hooneid.
Seetõttu oli grotesksele kinnisvarabuumile eelnenud majanduse tõusutsüklis väga palju kasulikku - julgeti teha ka seda, mida muidu ehk ei tehtaks.
Palju on räägitud Eesti ehitajate ainsast võimalusest areneda ja kasvada piiri taga - riikides, kus on arvestatav turumaht. Nõus. Praegu pole aga ka see päästerõngas garantiiks. Ühtmoodi kehv on olukord Baltimaades, Rootsis, Poolas, Ukrainas ja kaugemalgi.
Me teame kõik Poola torumeest, kes hirmutas lääne-eurooplasi ja soomlasi-rootslasi oma madala palgasooviga, kuid see aeg on läbi. Poola torumees on kodus tagasi ja Eesti ehitusmees ka. Otsas on töö ja otsas on raha. Küllastunud turgudele pole meil enam konkurentsieeliseta ülearu asja. Me oleme heade aegade joovastuses jätnud unarusse tõhususe tagamise ja kaine talupojamõistuse. Aeg on jälle pööningut tuulutada.
Enamik neist, kes on hingelt ehitajad, jäävad selleks ka edaspidi. Mõõnaperioodil on olulisim, et mahtude kahanedes säiliksid põhilised kompetentsid ja suudetaks kaasa minna üldiste muutustega. Kui mõni aeg tagasi tundus, et umbes pool ehitatavatest majadest on madala kvaliteediga - siis nii see oligi. Kuid teine pool ei olnud. Turu korrastumine nõrgemate lahkumisega tuleb kasuks igale sektorile. Klient võidab.
Ehitada tuleb poole odavamalt. Ehitustegevuse jõhker pidurdumine lähiajal ei tähenda sugugi, et Eestimaa kunagi valmis saaks. Pikemas perspektiivis ootab nii arhitekte kui ka ehitajaid rohkelt head ja tasuvat tööd. Kõik tahavad elada ilusamas ja mugavamas kodus, sõita mööda siledamat teed, õppida heas koolis. Ja ka pangad tegelikult ju tahavad laenu anda.
Need, kel on võimalus tänast madalaseisu ära kasutada, on õnnega koos. Üks selline õnnelik peaks olema riik. Praegu on parim aeg ehitada ühiskondliku tähtsusega objekte, mille rajamine pikas perspektiivis on niikuinii ainuke valik. Objekte, mis teenivad kogu elanikkonna ühishuve ka homme ja ülehomme.
Töökohtade säilitamine riiklike tellimustega aitaks meid hoida ka sotsiaalsest ummikseisust, mis paratamatult kaasneb praegu vääramatult kasvava töötute arvuga. Rääkimata lisanduvatest maksukroonidest, mis eurorahade tõhusal liikumisel riigikassasse laekuksid.
Financial Times pakkus meile valikut: devalveerimine või deflatsioon. Ehitusturul on hinnad juba langenud mitukümmend protsenti ja trend jätkub! On siililegi selge, et praegune turuseis ei ole mitte põgus põud, mis varsti jälle kenasti tõusule pöörab, vaid see ongi uus tase, millega kõik turuosalised mitmeteks aastateks arvestama peavad.
Loodame, et sellest piisab ellujäämiseks ja tulevase arengu ettevalmistamiseks. See, kes suudab praegu muutuda ning tegutsemisvõime säilitada, saab homme jälle võimaluse unistada kõrgetest tornidest.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele