Poliittagatubades ei tajuta enam reaalset
elu ja alahinnatakse rahva seas kerkinud protestivaimu, mis ähvardab esimest
korda pärast teise Eesti Vabariigi sündi inimesed tänavatele meelt avaldama
tuua, nentis Raivo Vare.
„Pärast taasiseseisvumist on see esimene kord, kui Eestis organiseeritakse üldstreiki ja see fakt peaks küll poliitikud mõtlema panema,” ütles Vare Äripäevale viidates Eesti Ametiühingute Keskliidu üleskutsele korraldada 16. juunil Toompea lossi ees ning teistes erinevates paikades üle kogu Eesti meeleavaldus.
Ta meenutas, et viimati organiseeriti sellist poliitilise iseloomuga üldstreiki siis, kui ta ise veel Edgar Savisaare valitsuses teede- ja sideminister oli. „Sellest on möödas 19 aastat. Ja nüüd me siis paistame silma sellega, et üritame ikka Lätist ja Leedust selles vallas mitte maha jääda!” rääkis Vare, kelle hinnangul on poliitikud kaotanud igasuguse võime aru saada, mis tavalise inimese peas ja südames toimub.
Selle lootuse, et ei ilmu välja inimesed, kes üritavad seda meeleavaldust millekski muuks pöörata, võivad poliitikud Vare sõnul ära unustada. „Kindlasti ilmuvad! Saame uue pronksiöö, aga lihtsalt teises kontekstis. Ja ise me selle esile kutsume,” nentis Vare.
Kui streik ja mustema stsenaariumi järgi ka pronksiöö vol 2 teoks peaks saama, oleks see tema hinnangul Eestile imagoloogiliselt niivõrd hävitav pauk, et euroga liitumise teemadel poleks tükk aega mõtet isegi üritada teiste ELi riikidega suhelda.
Vastust küsimusele, miks poliitikutele Toompea kõrgustes istudes eluvõõristus peale tuleb, tuleb Vare sõnul otsida virtuaalsest maailmast. „Mul on hüpotees – virtuaalne maailm tekitab virtuaalse suhtlemise. Kirjutatakse ju pikalt laialt, kuidas vägivaldsed arvutimängud mõjutavad laste psüühikale ja virtuaalne maailm, milles noored igapäevaselt elavad, mõjutab nende käitumist,” rääkis Vare. Keegi sellele vastu ei vaidle, kõik saavad sellest aru ning see on ka teaduslikult tõestatud fakt, lisas ta.
„Aga miks me siis arvame, et virtuaalmaailmas elavad täiskasvanud – poliitikud, kes tegelikult ju elavad poliitilises virtuaalmaailmas, sellest samuti mõjutatud pole? Ja mis juhtub - ei tajuta enam seoseid ega realiteete, kõik muutub vaid skeemiks, mänguks ja intriigideks,” rääkis Vare.
Eksminister märkis, et ei häbene tunnistamast, et ka tema enda isiklik kogemus oli sarnane – kaks aastat Toompeal, jalad kerkivad maapinnalt lahti ja inglitiivad kasvavad selga. Vare rõhutas, et tegemist pole (paha)tahtliku metamorfoosiga - see lihtsalt juhtub ning on paratamatus.
Inimesed ei kipu paraku reaalseid probleeme tajuma aga enne, kui need neile endile kohale jõuavad. „Tõsi – mingitest asjadest on hakatud juba aru saama, mis on edasiminek, sest pool aastat tagasi ei saadud veel millestki aru. Nüüd aga hakatakse saama, sest pilt hakkab juba nii ilmseks minema, et seda on raske eirata,” lausus Vare.
Tema meelest aitaks asjale kaasa ja oleks lausa geniaalne, kui keegi käivitaks projekti, mis saadaks tüüri juures olevad poliitikud lihtinimestele töövarjuks. „Proovigu 24 tundi ja vaadaku, kuidas on! See toob kohe reaalsusesse tagasi ja muutuvad kohe ka suhtumised, mis omakorda muudab inimesed palju koostööaltimaks ja ka leidlikumaks,” ütles Vare, kelle sõnul paistab valitsus senini aegajalt arvavat, et raha kasvab puu otsas ja küll ta kiiremini kasvama hakkab, kui vaid käskida.
Kui raha hakkab väheks jääma ja kuskilt seda enam juurde tule, hakkab tavaline Eesti pere kulusid optimeerima ja hoitakse kokku sealt, kus see mõistlik on. „Ja pange tähele – normaalne pere hoiab kokku ükskõik mille, aga mitte laste arvelt!” rõhutas Vare.
Sellest samast lihtsast perekokkuhoiumudelist ehk otse elust tuleks riigiisadelgi kriisisituatsiooni jaoks lahedused kopeerida. „Prooviks terve loogika järgi edasi minna,” soovitas Vare.