Võidab see, kes muutub

Kolleeg Heido Vitsur kirjutas Äripäevas (ÄP, 26.-28.06), et Eesti konkurentsivõime on nõrk ja riik vajab tahet muutuda. Selle tõdemuse aluseks on Arengufondi juures kogunenud majandusekspertide ühisseisukoht, mille esitasime eelmisel nädalal koos ettepanekutega kriisist uue kasvuga väljumiseks nn valge paberi kujul riigikogule.

Oleme fundamentaalselt uues olukorras - meil on kasvu finantseerimiseks väljast tulevat "värsket" raha pea kolm korda vähem kui buumi ajal - seega vajame paradigmaatiliselt teistsugust vaadet. Viimane Harvard Business Review nimetab seda innovatsiooniks turbulentsi tingimustes, kus lisaks ratsionaalsele vasakule ajupoolkerale tuleb kasutada ka paremat, visualiseerivat ja tervikpilti nägevat poolt ajust.

Kriisidest võidavad riigid, kes viivad raskete aegade kiuste ellu struktuurseid muutusi. Eesti peaks seega muutuma oluliselt aktiivsemaks majanduse toetamisel. See ei pruugi tähendada suuremaid rahasüste majandusse, vaid majandusarengu tugitegevuste ja motivatsioonimehhanismide mõjusamat kasutamist. Iga kulutatud krooni taga peab otsima otsustava muutuse alget.

Tuleb püüelda eesmärgipõhiselt ja selektiivsemalt toimiva riigi poole. Seda ka seni rangelt eranditevabas maksupoliitikas ja majandushuvisid liiga vähe tähtsustavas välispoliitikas. Edukas majanduspoliitika on suunatud suure kasvupotentsiaaliga valdkondade eelisarendamisele. Ettepanekud tegudeks on "valges paberis" neljas blokis - uus kapital investeeringuteks, ekspordivõime kasvatamine, talentide hoidmine ja Eestisse meelitamine ning olemasoleva tööjõu võimestamine koos hõive hoidmisega.

Ekspordivõime kasvatamiseks on riik kavandanud mitmeid uusi samme. "Valge paber" soovitab olla veelgi aktiivsem, näiteks ühe-kahe välisesindaja asemel lähiaastail perspektiivseimatel turgudel teha riiklikku müügitööd 5-10 esindajaliste "löögirusikatega".

Töökohtade loomiseks ja säilitamiseks tuleb olla agaram ümberõppe pakkuja, soodustada ettevõtlusega alustamist (sh alustava ettevõtja palgaga), kaaluda maksueelistuste tegemist töökohti säilitavatele ettevõtjatele ning teha kasvõi riiklikke tellimusi.

Et kriisiaja järel uue kasvuni jõuda, tuleb toetada majanduse struktuurimuutusi. Need sõltuvad Eestis olevast inimkapitalist, millel ei tohi kriisis lasta hävineda ja mida samas peame edasi arendama või riiki juurde meelitama. Peamised mehhanismid on selleks paindlikum ümberõpe ja suurem fokuseeritus (välis)investoritele vajaliku tööjõu pakkumisele, aga ka rahvusvaheliste tippspetsialistide Eestisse toomise soodustamine (sh tööjõumaksude vähendamisega).

Esmaoluline on leida kõikvõimalikest allikatest juurde kapitali investeeringuteks. Eraisikute investeeringute hoogustamiseks tuleks vabastada väärtpaberiinvesteeringud maksust, vähendada kapitali Eestis hoidmiseks dividenditulu maksustamist, toetada riiklike nurgakivi-investeeringutega riskikapitaliste.

Et tuua riiki uusi otseseid välisinvesteeringuid, tuleb kiirelt hakata investoritele pakkuma motivatsioonipakette ning luua valitsuse juurde investoritega suhtlemiseks riikliku esindusisiku ametikoht. Sellise "välismajanduse tsaari" koha võiks kohe luua! Hiljemalt sügiseks vajame ka seostatud ja mõjusat tervikpaketti strateegilistest sammudest kriisi ületamiseks.