Ettevõtja Jüri Mõis leiab, et riigi
kirumine pole lahendus, vaid pigem peab inimene ise aktiivne olema.
„Euro kasutusele, Venemaaga suhted korda, tarbimismaksud üles. Pole midagi uut ja valitsus ka selles suunas tegutseb,“ vastas Mõis Äripäeva
online-intervjuus lugeja küsimusele, mida valitsus kohe kiiresti tegema peaks ja mis loodetavasti kiiresti ka tööhõivet ning majandamiskliimat parandaks.
Ettevõtja hinnangul läheb riigil suhteliselt hästi. Veel liigagi hästi, et tõsiselt kulude kärpimisega tegeleda. Samuti tundub, et ettevõtlusel on madalseis läbitud, seega on oodata ka riigi tulude paranemist, märkis ta.Jüri Mõis
Mõis lugejate pessimismi ei jaganud. „Miks te kirute riiki. Elage nii, et riigi võimekus teie elu ei mõjutaks. Selleks on meie nn õhukese riigi ideoloogia loonud kõige paremad võimalused,“ kommenteeris Mõis lugeja arvamust, et seni pole riigi tasandil otsitud sisulisi lahendusi, makse oskab tõsta ju igaüks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üks Äripäeva lugeja küsis, mis ikkagi teeb Eestis ettevõtlusega tegelemise raskeks ja mistõttu on näiteks Venemaal, Ukrainas või kuskil mujal ettevõtlusega tegelemine lihtsam kui siin. „Ma ei ole nõus. Eestis on suures plaanis kõik korras,“ ütles Mõis.
Mõisa sõnul on riik väga huvitatud ettevõtluse toetamisest, ainult ei tea hästi kuidas seda muutunud oludes teha. „Kõik osalised on justkui veidi hirmunud - ettevõtjad ei julge hästi investeerimisotsuseid teha, pangad ei julge hästi laenata. Riik on olnud neist kahest ikka veidi julgem,“ märkis Mõis.
Äripäeva lugeja meenutas, et kolm aastat on riik(koalitsioonileping) lubanud võrdsustada juriidilise ja füüsilise isiku reinvesteeritud aktsiatulu tulumaksu, kuid seni pole seadus kehtima hakanud. Aga käibemaksu tõusu vastuvõtmine ja ettevõtjatele kohustus see rakendada toimus välgukiirusel.
Mõisa sõnul pole asi üldse nii dramaatiline. „Esiteks tuli juriidilise ja füüsilise isiku aktsiatulu võrdse maksustamise lahendus paari nädala eest riigikohtult. Seoses endise Sylvesteri omanike ja MTA vaidlusega on nüüdsest seadustatud omaenese aktsiate odavalt müümine iseenda firmale. Sedasi saab kogu aktsiatulu ilusasti oma firmasse lasta ja maksustamise pärast pole vaja muretseda. Õigem ongi mistahes äris firma kaudu osaleda. Oma firmat on lihtne pidada. Probleem on lahendatud ja vastava seaduse vastuvõtmine aktuaalsuse kaotanud.
Teiseks on käibemaksu tõstmine kõige leebem meede riigi rahandusseisu parandamiseks. Eesti KM oligi EL-is liiga madal. Majandussurutisega on läinud asjad siinseil moraalirindeil hoopis paremaks. Mulle isiklikult meeldib, kuidas kriis eestlastele demonstreerib, et kui majanduses läheb kehvasti, siis saab ka vähem teatrit teha, arsti juures käia ja lastele kulutada. Et majandus on kõige tähtsam,“ arutles ettevõtja.
Varem Isamaliitu kuulunud Mõis oma tänaseid poliitilisi eelistusi ei välja ei öelnud. „Hiljutistel Europarlamendi valimistel oli mul esimene kord, kui ma polnud jaoskonna uksest sisse astudes veel otsustanud, kelle poolt hääletada. Erakonda ei kuulu ma juba 8 aastat,“ ütles ta.