Ajalehe Kommersant nädalakiri Vlast võttis
kokku 2009. aasta esimese poole värvikamaid majandusnähtusi. Äripäev avaldab
sellest valitud palu, keskendudes idanaabri tegemistele.
Kõige ebausaldusväärsem investor
Paari kuu jooksul pälvis Oleg Deripaska vara välismaal kolmel korral võimude hukkamõistu. Pretensioonide nimekirja avas aprillis Ginea hunta juht Mussa Kamara, kes teatas kavast tühistada kohtu kaudu 2006. aastal toimunud boksiidi-alumiiniumoksiidi kompleksi Friguia müük Deripaska ettevõttele Russal. Ginealased kinnitavad, et nende riik sai kompleksi eest vaid 19 miljonit dollarit, kui selle väärtus oli samas hinnatud 257 miljonile dollarile.
Nädal hiljem teatasid Nigeeria võimud uurimise aluOleg Deripaskastamisest alumiiniumitehase Alscon erastamise suhtes, mille Rusal ostis 2007. aastal umbes 250 miljoni dollari eest. Mai keskel teatas Montenegro asepeaminister valitsuse kavast taastada riigi kontroll praegu Rusalile kuuluva Kombinat Aluminijuma Podgorica (KAP) üle.
Artikkel jätkub pärast reklaami
KAP annab üle 15% riigi SKPst ja poole ekspordist. Põhjuseks sai tööliste streik, millega nad nõudsid märtsikuu palkade väljamaksmist ja 2005. aastast pärineva KAP müügilepingu tühistamist.
1968. aastal sündinud Oleg Deripaska on laiahaardeline Vene oligarh, kes investeerib valdusfirma Basic Element kaudu energiasse, maavaradesse, tootmisesse, finantsteenustesse, ehitusse ja lennundusse. Tema kroonijuveel on maailma suurim alumiiniumitootja Rusal. Basic Element omab ettevõtteid kõigis maailmajagudes ja neis töötab kokku 300 000 inimest. Deripaska on korduvalt Venemaal valitud aasta ärimeheks, ta osaleb ettevõtlusorganisatsioonide juhtimises ja kannab mitmeid auameteid. Deripaska äi on abielus Boriss Jeltsini tütre Tatjanaga. Viimasel ajal ei paista varem Venemaa rikkaimaks inimeseks hinnatud Deripaska käekäik enam kordaminekutega silma.
Kõige kallim saneerimine
Mai lõpus kinnitas Venemaa keskpanga direktorite nõukogu panga KIT Finans saneerimisplaani, mis võib osutuda Vene pangandusajaloo kalleimaks – riik kavatseb kulutada 130-140 miljardit rubla (46-49,6 miljardit krooni). Oodatavalt käib suurema osa ehk umbes 75 miljardit rubla välja keskpank ise, andes laenu hoiuste kindlustamise agentuurile, mis raha saneerijate ja KIT Finansi vahel jagab. KIT Finansit saneeritakse juba teist korda. Esimesel korral saneeris pankroti äärel olevat KIT Finansit Venemaa raudteede ja IG ALROS konsortsium, siis aga selgus, et vaja läheks täiendavat riigi abi. Senine panga tervendamise rekord 40 miljardi rublaga VEFK pangale.