Majanduses valitseb kerge optimism

Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas eile, et kartis küll suuremat majanduslanguse numbrit, siiski kolmas kvartal enam nii suurt langust ei näita. Ka kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles, et selle aasta teises pooles võib näha kvartalite võrdluses SKP kasvu.

Ettevõtja Jüri Käo sõnul kõnnivad eestlased kausi põhjas. "Nüüd on võtmeküsimuseks see, kui kaua me seal kausi põhjas tatsume ja millal hakkab majandus kasvama," märkis ta.

Kolmanda kvartali majanduslangus tuleb väiksem, kui on teise kvartali oma, aga mitte oluliselt, üldine suurusjärk on umbes sama, rääkis Käo. "Neljanda kvartali langus võib- olla ei tule nii suur, sest eelmise aasta neljas kvartal - baas, millega võrreldakse -, oli juba madalam," lisas ta.

"Näen oma tegevuse pealt, et majanduses toimub elavnemine," rääkis Jüri Mõis ja lisas, et see avaldub kahes aspektis. "Vahel täitsa umbes tundunud asjad on tasapisi jälle liikuma hakanud," selgitas ta. "Teine asi on see, et ma olen ise ka selline sotsiaalne loom ja minu enda tarbijakindlus on suurenenud, olen hakanud rohkem tarbima," lisas Mõis.

Tööandjate keskliidu juhi Enn Veskimägi sõnul jääb majanduslangus kolmandas kvartalis ilmselt teisega samale tasemele. "Selle aasta sees ei toimu kindlasti olulisi muutusi ega nihkeid Eesti majanduses," lisas ta.

SEB makroanalüütiku Ruta Arumäe hinnangul on suur tõenäosus, et teise kvartali langus jääb suurimaks. "Kolmandas kvartalis võib tulla nullilähedane tulemus," lisas ta.

Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri nimetas käesolevat, kolmandat kvartalit stabiliseerumiskvartaliks. "On näha, et eksport stabiliseerub," märkis ta ja lisas, et jaekäibes on see juba toimunud. Lauri sõnul võib kolmandas kvartalis oodata nullilähedast kvartaalset kasvu. "Aastane langus peaks tasapisi kahanema," lisas ta.

Riskikapitalifirma MTVP juhtiv partner Allan Martinson märkis, et "kolmandas kvartalis ja kogu aastal näeme langust ilmselt samas 15-17% vahemikus eelmise aastaga võrreldes". Kiiret kasvu ei tule lähiaastail enne, kui on täidetud kolm eeltingimust, kinnitas ta.

"Esiteks, välisraha ei hakka meie majandust turgutama enne, kui on selge, mis saab Eesti kroonist," ütles Martinson. Teiseks peavad maailmamajandus ja eksporditurud hakkama kosuma. "Kolmandaks, Eestile peaks tekkima midagi, mis taas meenutab vähemalt keskpikka majanduspoliitikat," tõdes Martinson.

Ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul oleneb Eesti majanduse käekäik kolmest asjast. "Meist ei sõltu see, kuidas taastuvad ja rahunevad välisturud nii USAs kui ka meie lähiregioonis," rääkis Parts.

Teise olulise tegurina nimetas ta seda, kuidas suudab Eesti hoida rahandust usaldusväärsena ja korras. Kolmas asi on tegutsemine.

Siiski võib kolmanda kvartali SKP ministri hinnangul veel väikese nõksu allapoole teha. "Lühiajaliselt avaldab mingit mõju tööturul toimuv," põhjendas Parts.

Teises kvartalis kahanes euroala 16 riigi keskmine SKP eelnenud kvartaliga võrreldes esialgsel hinnangul 0,1%.

Tulemus on analüütikute prognoosist parem - selle aasta esimese kvartali 2,5%se SKP languse järel prognoositi euroalal vähemalt pooleprotsendist langust.

ELi 27 liikmesriigis kahanes SKP eelnenud kvartaliga võrreldes keskmiselt 0,3%. Aasta baasil oli SKP langus euroalal 4,6% ja ELis tervikuna 4,8%. Üllatav oli analüütikute jaoks majanduslanguse peatumine teises kvartalis euroala kahes suuremas riigis Saksamaal ja Prantsusmaal, kus oodatud languse asemel kasvas SKP teises kvartalis esimese kvartaliga võrreldes 0,3%.

"Kolmandas kvartalis võib juba loota õrna tõusu. Samas ei kasva majandus veel päris omal jõul ning kindlasti mõjutab edaspidist ka tööpuuduse jätkuv kasv," kommenteeris Deutsche Banki analüütik Stefan Bielmeier.

Euroopale võrdluseks kahanes USAs SKP teises kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,3% ning oli läinud aasta teise kvartaliga võrreldes kahanenud 3,9%.