Eerik-Niiles Kross teenis Gruusia sõja aastal miljoneid

14. august 2009, 15:29

Eesti koordinatsioonibüroo endise
direktori, president Lennart Meri nõuniku ja diplomaadi Eerik-Niiles Krossi juba
aastaid Gruusia valitsusasutusi nõustanud osaühing Trustcorp suurendas
mullu nn viiepäevase Vene-Gruusia sõja aastal käivet üle 70% ning
kasumit ligikaudu 56%.

Teisisõnu, 2007. aastal oli Krossi grusiinidele nõuandeid jagava osaühingu käive kõigest 8 miljonit krooni. Eelmisel aastal kerkis see aga tervenisti 27,5 miljoni kroonini.

Tunamullu teenis Kross kasumit 4,3 miljonit, mullu aga juba 7,7 miljonit krooni.

Kross kirjutab OÜ Trustcorpi 2008. aasta aruandes, et "konsultatsiooniteenuste järele, eriti Lõuna-Kaukaasia ja Balkani regioonis on jätkuvalt väga suur nõudlus. Tegemist on arenevate regioonidega, kus olukordade lahendamine ja reformide läbiviimine nõuab kogenud ekspertide abi. OÜ Trustcorp on seniste klientide silmis suutnud enda võimekust tõestada. See kindlustab jätkuva vajaduse OÜ Trustcorp pakutavate teenuste järele ning avab võimalusi uute lepingute osas uute klientidega."

Neli protsenti osaühingu müügitulust tuli Eestist ning 96% Gruusiast. Mullu kasvas osaühingu lähetuskulu võrreldes 2007. aastaga 578 285 kroonilt tervenisti 4,1 miljoni kroonini. Sidekulud kerkisid sisuliselt üheksa korda ehk 907 564 kroonini. Ka kontorikulud tõusid umbes 164 000 kroonilt 737 000 kroonini.

Trustcorpis töötas mullu viis täistööajaga palgatöötajat.

Eerik-Niiles Kross Äripäeva meilitsi saadetud kommentaaripalvele ei vastanud.

Eerik-Niiles Krossi, EÜSi ühte ideoloogidest, teatakse ka selle järgi, et ta allkirjastas 1995. aasta augustis Tallinna linnaga üürilepingu Toompeale elamispinna saamiseks.

"Erastamishind oli midagi 20 000 EVP krooni (ca 2600 krooni – toim) ja ülejäänu oli EHI (räämas maja oli 1990. aastate keskel üürile antud Eesti Humanitaarinstituudile, kes ei suutnud sellega midagi ette võtta – toim) kompensatsioon. Ma mäletan, et maksin kokku 300 000–400 000 krooni vahel," on Kross SL Õhtulehele meenutanud.

1999. aasta novembris hoolitses Kross riigikantselei luurekoordinaatorina – seal kogunesid tema kätte Eesti kõigi luuretalituste materjalid – isiklikult selle eest, et hiljem kelmiks osutunud raudtee-erastaja Antonio Angotti saaks ühe päevaga tähtajalise elamisloa. Varem oli Kross korduvalt helistanud piirivalve peadirektorile Tarmo Kõutsile ning palunud Angotti lihtsalt üle piiri lubada.

2000. aastal selgus, et toonane luurekoordinaator Kross kasutas riigikantselei eelarvest ligi 250 000 krooni Keila-Joal ühe nn valitsussuvila kapitaalremondiks, kuhu hiljem perega elama kolis.

Sama aasta detsembris esitas Kross toonasele peaministrile Mart Laarile lahkumisavalduse, sest riigikontroll heitis talle ette valitsuse krediitkaardiga isiklike arvete maksmist.

President Toomas Hendrik Ilves andis mullu Valgetähe III klassi teenetemärgi Krossile põhjendusega, et endine riigi luurekoordinaator on aidanud Eestit NATOga liita.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    14. August 2009, 16:48
    Otsi:

    Ava täpsem otsing