Mõranenud lootused Gruusias

Ettevõtjad kurdavad, et ka Eesti riigi huvi Gruusia vastu on kahanenud."Riigi poolt suhtutakse Gruusiasse kui projekti ja see projekt on lõppemas,“ tõdeb täna ilmunud Äripäevas Pärnu ettevõtte Port Artur Grupp üks omanik Viljo Vetik. Tema firma ostis 2006. aastal Tbilisi külje alla Rustavisse 60 hektarit maad, kuhu oli plaanis rajada tööstusküla. Praegu projekt seisab.

Seisab ka ettevõtja Urmas Graueni ostetud hotell Bakurian. Gruusia vastu huvi tundnud suurettevõtja Toomas Tool on otsustanud äriajamises võtta aja maha.

Eesti ettevõtjatele valmistavad peavalu Gruusia maksuseadused ning maksuameti jõuline tegevus. Samuti kaob sõbralike grusiinide huvi ühise äri vastu, kui selgub, et kohe esimesel aastal ei õnnestu investeeritud raha mitmekordselt tagasi saada. Esialgsed kokkulepped muutuvad aga aja jooksul reeglina eestlastele kahjulikemateks.

Viimase aasta jooksul on Gruusiasse läinud vaid üks Eesti ettevõte - liha- ja piimatootja Maag Grupp, kes avas Tbilisis oma esinduspoe, kus müüakse ka teiste Eesti tootjate kaupa.

Äripäev kohtus Gruusias mitmete Eesti ja Skandinaavia ettevõtjatega. 2003. aastal toimunud Rooside revolutsiooni järel olid Eesti ettevõtjatel Gruusiaga seoses väga suured lootused. Täna ilmunud Äripäevast saab kokku viiel leheküljel lugeda, miks need lootused on löönud kõikuma ning millised Eesti ettevõtjad on Gruusias olnud edukad ja kes on oma äriprojektid külmutanud.

Autor: Kadri Bank, Aivar Hundimägi