Kandidaadid ootavad Afganistani valimistest isiklikku noosi

Kabuli kandidaat Moinuddin Ulfati ruttas viimasel kampaaniapäeval registreerima oma uusi lähimaid kaastöölisi, sest eelmised olid ta Karzai kasuks mahajätnud. „Kõige tõenäolisemalt said nad raha, kuid ma ei saa seda kinnitada,“ ütles Ulfati. Oma sõnul ütles ta ära loobumise eest pakutud rahast, kuid panustab millelegi muule: „Kui saan palju hääli, siis kes iganes presidendiks saab, peab andma mulle ametikoha, sest muidu ei jätaks mu toetajad teda rahule. Kui saan üle miljoni hääle, tuleb mulle anda hea koht, ministri või kuberneri oma.“ 2004.a. kandideerinud Abdul Hasib Ariyan sai Karzai võidu järel Kabuli politseiülemaks ja on end nüüdki üles seadnud. Toonane ainus naiskandidaat Massouda Jalal sai ministriks.

„Kõigil on õigus kandideerida, kuid Afganistan on üks maailma vaesemaid riike ja nii suur presidendikandidaatide hulk on naljanumber,“ kommenteeris Kabuli ülikooli majandusprofessor Sayed Massoud. Tema jagas kandidaadid nii: 10 inimest, kes tegelikult üritavad võimule saada, 15, kelle kampaania mõte on tasuv ametikoht või raha loobumise eest ning ülejäänud 16, kes lihtsalt tahavad olla keegi. Mõnigi kandidaat on harimatu ning teleintervjuud näitasid, et neil pole mingit oma platvormi ega poliitikat. Ühe teleajakirjaniku sõnul helistasid vaatajad peale saadet telejaama ja uurisid, kas kandidaadi intervjuu oli päris või paroodia.

Ulfati arvates võib suure kandidaatide arvu taga olla protest Karzai valitsuse vastu, kes pole rahva heaks midagi teinud. „Mis minusse puutub, siis ebaedu valimistel pole midagi hullu, argpüks olla aga küll,“ teatas riigipeaks pürgija.

Eestisse puutuvad Afganistani valimised seal seks ajaks suurendatud kaitseväelaste koosseisu tõttu, kes peavad rahvusvaheliste jõudude koosseisus tõkestama valimiste ärarikkumise Talibani terroristide poolt.