Kiirkauplemise tarkvara viis teravatele kokkupõrgetele

Programmide pooldajate väitel muudavad need kauplemise efektiivsemaks. Kriitikute sõnul pole need suurt muud kui lisakulu pikaajaliste investorite kaelas ja võivad koguni turukõikumisi hullemaks muuta. Seda aga, et "kõrgsageduslik" kauplemine on kõrgelt kasumlik, ei vaidlusta keegi.

Finantsturgude uuringufirma Tabb Groupi hinnangul teenivad Wall Streeti ettevõtted taoliste programmide abil tänavu kaheksa miljardit dollarit. Baruch College'i õppejõu, varasema Fidelity Investmentsi turusüsteemide juhi Bernard S. Doneferi arvates veelgi enam. "See kasvab kindlasti," rääkis omanimelise rahaturgude uurimise firma loonud Larry Tabb. "Andekaid tegijaid on rohkem saadaval ja tehnoloogia muutub odavamaks," lisas ta.

Kasumid on viinud kullapalavikuni, kus fondid ja investeerimispangad maksavad tarkvarainseneridele miljonipalku. "Nohikud, kes kirjutavad koodi – need vennad on nüüd hinnas," sõnas Donefer. 1991 Venemaalt USAsse kolinud Aleinikov võeti 2007. aastal Goldman Sachsi asepresidendi kohale aastapalgaga 400 000 dollarit.

Väärtpaberitehingute iseloom on muutunud. Kuni 1990ndate lõpuni kauplesid suurinvestorid suurte kogustega väärtpaberifirmade nagu Morgan Stanley kaudu. Kuna kasumid suurtelt tehingutelt on kokku kuivanud, jagavad investorid suure tehingukorralduse hulgaks väiksemateks paljudel börsidel, kus kauplejad võistlevad teenimaks ühelt orderilt penni-kaks aktsia kohta. Ülikiirtehingud on välja kasvanud sellest strateegiast.

Aleinikov ja teised programmeerijad on avastanud, et tööandjad ei vaata nende lahkumisele hea pilguga ohus, et minnes võtavad nad kauplemise mootoriks oleva koodi kaasa. Tänavu kolis Aleinikov koos naise ja kolme tütrega 1,14 miljonit dollarit maksvasse majja. Kevadel lahkus ta Goldman Sachsist, asumaks 1,2 miljoni dollarise ehk senisest kolm korda suurema aastapalgaga tööle ettevõttes Teza Technologies.

Lahkumise eel edastas ta koodi Saksamaa tasuta andmete säilitamist pakkuvasse serverisse. 1. juulil teatas Goldman Sachs vargusekahtlusest võimudele, kaks päeva hiljem Aleinikov arreteeriti. Ülekuulamisel ta eitas süüd, loobus võimalusest enda vastu tunnistusi mitte anda ning lubas võimudel oma kodu läbi otsida. Mehe väitel laadis ta mingi hulga Goldman Sachsile kuuluvat koodi alla kogemata sel ajal, kui üritas edastada vabavara faile, pole koodi uues töökohas kasutanud ega seda kellelegi edasi andnud.

Kahtlustus ei paku ka tõendeid, et ta oleks seda teinud. Hämaraks jääb, miks laadis ta üldse Goldman Sachsist alla vabavara, mida võib mujaltki saada ning mismoodi läks samaaegselt liikvele osa ettevõtte kõige salajasemast tarkvarast. Prokuröri väitel tekitas ta Goldman Sachsile suurt kahju juba paljalt koodi Saksamaa serverisse saates, sest nõnda võivat pank kaotada kogu paljumiljonilise investeeringu selle tarkvara loomisse.

Kaitsja väitel läks teele vaid 32 megabaiti Goldman Sachsile kuuluvast kokku vähemalt 1224megabaidisest programmist.