Riigiabi kergitab USA majanduse miinusest

Selles osas puudub aga üksmeel, kas tõhusamat abi on andnud keskpanga tegevus (riigi ja ettevõtete võlakirjade ostmine) ning valitsuse jõupingutused pangandussüsteemi stabiliseerimisel või eelarvest majandusse süstitud 787 miljardit dollarit, kirjutab leht.

USA majandus on toibunud kardetust kiiremini – esimest korda viimase aasta jooksul näitas tööstustoodang augustis jälle kasvu. „Me hakkame hullemast üle saama,“ ütles IHS Global Insight ökonomist Brian Bethune.

Valitsuse abipaketi mõju alles hakkab majandusse jõudma – maksimum peaks saabuma 2010. a alguses. Lubatud maksukärbetest on 288 miljardist dollarist praeguseks 60 miljardit majapidamistele kohale jõudnud ning plaanitud täiendavatest kulutustest – kokku 499 miljardit dollarit – on välja makstud 84 miljardit dollarit. Umbes 200 miljardit dollarit on eraldatud infrastruktuuriprojektidele ja energeetikale.

Majandusekspertide hinnangul on riiklik toetus lisanud teises-kolmandas kvartalis USA majanduskasvu näitajasse aasta baasil 2-3 protsendipunkti. Teises kvartalis pidurdas see majanduskasvu langust ning tõotab kolmanda kvartali SKP numbrit juba positiivses sfääris. Ilma riigi toetuseta olnuks USA teise kvartali 1%ne SKP langus tõenäoliselt umbes 3,2%.

Kolmandas kvartalis prognoosib Goldman Sachs USA majanduse kasvu 3,3%. „Ilma selleta oleks näitaja ilmselt nulli piiril,“ ütles Goldman Sachsi USA analüütik Jan Hatzius.

Millised riiklikud abinõud on kõige tõhusamad, selles lähevad arvamused lahku. Deutsche Bank Securities ökonomist Joseph LaVorgna kiidab valitsuse „stressiteste“, mis aitasid taastada usaldust pankade vastu. Teised kiidavad 8000 dollari suurust maksukrediiti esimese eluaseme ostjatele, mis on toestanud kinnisvaraturgu. Kolmandad kiidavad „raha romu eest“ projekti, mis on paisutanud autode müüki.

Mis aga saab siis kui riigiabi lõpeb – see küsimus on täna veel vastuseta.