Eesti eesmärk minna eurole üle 2011. aasta
jaanuaris on selgelt saavutatav ja see on võti investorite kindlustunde
säilitamisel, kinnitas Eesti Panga juht Andres Lipstok. Kõik analüütikud siiski
sama optimistlikud pole, kirjutab Bloomberg.
„Just nüüd on oluline hoida see eesmärk laual. Eurole ülemineku edasilükkamine võib mõjutada kindlustunnet, mida me peaksime siis suunama tugevama poliitikaga,“ ütles Lipstok täna Baselis, Šveitsis kohtumisel Keskpankade keskpangaks tituleeritud BIS-is (Bank for International Settlements).
Peaminister Andrus Ansip töötab kõvasti, et vähendada eelarvedefitsiiti 3% piiresse SKP-s, mis vastaks eurotsooni tingimustele, ütles Lipstok.
Eurotsooniga liitumine võiks tõmmata ligi välisinvestoreid ning muuta Balti riik vähem tundlikuks globaalsetele finantsšokkidele, leiavad Eesti valitsus ja keskpank.
11. augustil otsustas reitinguagentuur Standard Poor's (S P) alandada Eesti riigireitingut ühe astme võrra tasemelt A tasemele A-, reitingute väljavaade jäi negatiivseks.
Eesti valitsus on vähendanud selle aasta eelarvedefitsiiti rohkem kui 16 miljardi krooni võrra, et hoida eelarveauk eelmise aasta 3% tasemel SKP-s.
Eesti plaan võtta euro vastu 2011. aastal ei pruugi siiski teostuda, leiavad osad analüütikud, kuna valitsus on hädas eelarveplaani täitmisega pärast seda kui riigi SKP kukkus esimeses kvartalis 15,1% ja teises kvartalis 16,6%. Eesti SKP on umbes 25 miljardi dollari suurune ning see teeb riigist väikseima Baltimaades.
„Eurole üleminek võib lükkuda edasi vähemalt 2013. aastasse,“ märkis Nordea Marketsi analüütik Annika Lindblad.