Praamikuningas Leedo kullasoon

Septembris said avalikuks viis aastat tagasi salastatud dokumendid, millest selgub, et Leedo on ehitanud oma monopoolse äri riigi raha eest. Sisuliselt on riik juba ammu mitmekordselt laevad kinni maksnud, kuid need on siiani eraomandis.

2006. aastal sõlmis riik eesotsas tollase majandusministri Edgar Savisaarega Leedoga uue kümneaastase lepingu, mis annab firmale saartevahelisel praamiveol ainuõiguse aastani 2016 ja riigil tuleb selle eest maksta miljardeid kroone. Enne 2007. aasta riigikogu valimisi annetas Saaremaa Laevakompanii (SLK) juht Tõnis Rihvk Keskerakonnale 500 000 krooni.

"Konkursi suurimaks miinuseks võib pidada seda, et reaalset konkurentsi ei toimunud," nentis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse ekspert Mario Lambing.

"Konkursil pidi ettevõte pakkuma sisuliselt hinda, millega ollakse valmis teenust osutama. Ettevõte pidi hindama, milline on tema püsikulu aastas ning kui palju läheb maksma iga reis," selgitas ta. Lambing ütles, et tasu arvestatakse ainult nende reiside eest, mis ka reaalselt toimuvad, igal kuul esitab ettevõte aruande reiside, sõitjate ja sõidukite, tulude ning kulude kohta.

"Läbirääkimistel oli muu hulgas kõne all ettevõtte küsitud parvlaevateenuse maksumus. Võrreldes varasemaga oli hind oluliselt kõrgem ning sellist kasvu oli raske põhjendada kulude muutusega. Lõppkokkuvõttes nõustus vedaja hinda alandama, kuid sellele vaatamata tõusis uue lepinguga teenuse kogumaksumus," möönis Lambing.

Loe artikli täisversiooni SIIT. Sisenemiseks vajaliku päevapileti saad osta SIIT.