Lisareisid läksid riigile kalliks

Lisasõite tehakse suure koormuse korral, kui praamile soovijate arv ületab tavapärase. Selle eest maksab riik eraldi. Sealjuures on riigi ja ettevõtte vahelises lepingus toodud konkreetsed tingimused, millal graafikusse saab lisapraami panna. Näiteks peab selleks sadamas olema järjekord, mille pikkus on 100 liinimeetrit, järgmise praamini ei tohi olla rohkem kui kaks tundi jm.

"Nagu juba eespool viidatud, tegi Väinamere Liinid OÜ ajavahemikul jaanuar-oktoober 2009 keskmiselt seitse lisareisi päevas. Arvestades, et liinil Virtsu-Kuivastu on teoreetiline võimalus lisareisi tegemise vajaduse tekkimiseks ainult kahe reisi puhul päevas (väljumine Virtsust kl 00.00 ja Kuivastust kl 23.00), sest ülejäänud väljumised mahuvad kõik kahetunnise intervalli sisse, siis on ilmselge, et enamik sellel liinil tehtud lisareise ei ole kooskõlas lepingu tingimustega," seisab Partsi allkirjastatud läkituses.

Treiel: kõik reisid poolte kokkuleppelVäinamere Liinide juht Urmas Treiel selgitas, et lisareise on tehtud kogu aeg. "Need on kõik olnud poolte kokkuleppel. Riik on kontrollinud meie lisareiside täitumust, seda on aktsepteeritud," selgitas ta.

Et kokkulepped reiside tegemiseks olid siiski olemas, tunnistas eile õhtul ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pressiteenistuse vahendusel.

Selgituse kohaselt tehti reise varem tõepoolest tihedamini, kui lepingus on ette nähtud, kuna nõudlus ja vahendid selleks olid olemas. Praegu on riigieelarve aga pingeline. Ministeeriumi teatel juhiti teravas toonis kirjaga ettevõtte tähelepanu sellele, et lisareiside tegemist peab hoolikamalt kaaluma.

mis on mis

OÜ Väinamere LiinidKuulub Saaremaa Laevakompanii kaudu Vjatšeslav Leedole ja toimetab Lääne-Eesti saarte ning mandri vahel riigiga sõlmitud lepingu alusel aastani 2016.