Nii juhtuski, et 2006. aastal sai meie kangelane uue kümneaastase lepingu, mis toob talle dotatsiooniraha juba miljardeid kroone (vähemalt 111,67 miljonit krooni aastas periooditasuna, millele lisandub reisijateveo tasu 5000 krooni Saaremaa reisi ja 11 000 krooni Hiiumaa reisi eest).
Endine majandusminister, Leedot kangutanud, kuid ise koha kaotanud Meelis Atonen ütles kolme aasta eest, et ega ta omal ajal Leedo vastu ei võidelnud: "Seisin selle eest, et dotatsiooni maksmiseks kehtestada kindlad ja konkreetsed reeglid." Atoneni sõnul oli riigi raha kasutamise kontrollimine senise lepingu järgi hoomamatu ning Saaremaa Laevakompanii muudkui küsis raha juurde. "Nüüd on Leedo ainus osaleja konkursil ning ilmselt sõltub kõik sellest, millised tingimused ta seab," lisas Atonen. Nii ka läks.
Äripäev küsibki: kaua riik ühe ettevõtja diktatuuri talub? Miks ta midagi ette ei võta? Praegu kehtiva lepingu kohaselt saab riik lepingu lõpetada sisuliselt vaid poolte kokkuleppel, kuid ehk oleks mingi mõistliku leppetrahvi maksmine siiski odavam, kui mitusada miljonit krooni aastas kuni aegade lõpuni välja käia?
Või miks mitte Saaremaa püsiühendus valmis ehitada - kui ehitusbuumi aegadel räägiti, et see sild läheb maksma pea 3 miljardit krooni, siis ehk saaks selle praegu odavamalt? Lisaks tööhõivele ja majanduse turgutamise plussidele saaks ilmselt raha ka Euroopa Liidu fondidest. Muidugi, see abinõu hiidlasi ei avita.
Aga kui me midagi ei tee, jäämegi nentima, et siiani on Eestis suured varandused teenitud sel moel, et tehingu teine osapool on riik.
Autor: 1706-aripaev