Emotsionaalsem naistereklaam

Tartu Ülikooli kommunikatsiooni õppejõu ja tarbimiseksperdi Margit Kelleri sõnul on peredes naiste roll tarbimisotsuste tegemisel alati suur olnud. "Naised väärtustavad meestest enam elustiilile orienteeritud tarbimist, olles seejuures meestest säästvamad ja rohelisemad tarbijad," rääkis Keller.

Konsumerismi ehk elustiilile orienteeritud tarbimist ning moe, šoppamise, brändide, stiili ja disaini väärtustamist on naiste seas rohkem. "Nende seas, kelle konsumerism on väga kõrge, on naisi 60% ja mehi 40%. Võib väita, et vähemalt n-ö tarbimise hedonistlikum pool on naistele nende endi hinnangul olulisem kui meestele," märkis Keller.

Samaaegselt on naised rohelisemad tarbijad. Säästva tarbimise indeks - prügi eraldi kogumine, ökotooted jne - on naiste seas kõrgem.

Kelleri sõnul on Eesti turg nii väike, et väga spetsiifiliselt sihtrühmastatud turundust on üpriski vähe. "Nišikampaaniad ei tasu end ära," nentis Keller. "Praegu on pigem selline aeg, kus kogu turunduskommunikatsioonis valitseb hinna-, mitte sooargument," lausus Keller.

ASi Prisma Peremarketi kommunikatsioonijuhi Kadri Lainase sõnul ei ole muudatused ostuotsuste tegemisel ilmselt põhjustatud ainult tõigast, et naised teenivad varasemast rohkem ja osalevad enam juhtimises, vaid ka asjaolust, et üha enam noori elab üksi ja alustab pereloomisega varasemast hiljem.

"Sellest tulenevalt on hulk noori naisi, kes otsustavad üksi nii oma puhkusereisi, kodu- kui ka autoostu üle ning kes suudavad iseseisvalt teha kodus lihtsamaid remonditöid," rääkis Lainas ja lisas, et just traditsiooniliselt mehelikematel aladel on muutused pikema vinnaga. "Arvan, et näiteks naistele suunatud autoreklaamist veelgi parema tulemuse annaks see, kui panna autosalongidesse tööle naismüüjad, kes võtaksid autot ostma tulnud naist kui tõelist klienti ja ei küsiks esimese asjana, millal mees kohale jõuab," rääkis Lainas.

Lainase arvates on huvitav tõik, et Economisti uuringu andmetel on naiste ja meeste positsioon tööalaselt võrdne eelkõige 20ndates eluaastates. 30ndates aga tõuseb meeste palgatase naiste omast kõrgemale. Põhjuseks naiste enda valikud - väikeste laste kõrvalt eelistatakse väiksema vastutuse ja seeläbi ka madalapalgalisemat tööd.

"Samas on Eestis väga palju igas vanuses edukaid naisi, kellele kindlasti võiks suunata ka muud müüki kui traditsioonilised majapidamis-, kosmeetika- ja toidukaubad," arvas Lainas.

Reval Hotel Olümpia turundusjuhi Kairi Lipstoki sõnul kasutatakse Eestis tehtavates reklaamikampaaniates üha enam ära n-ö naiste potentsiaali. "Saadakse aru, et tegelikkuses on siiski paljude ostuotsuste taga just naised ja naised suudavad otsuseid mõjutada üsna palju," selgitas Lipstok ja lisas, et oma reklaamikampaania sõnumi koostamisel peaks rohkem analüüsima ka seda, kes võiks olla ostuotsuse juures ja sellele mõju avaldada. "Naistele mõeldud reklaamides lähenetakse sihtgrupile pehmemalt, pigem kasutatakse sentimentaalseid ja emotsionaalseid seoseid, nagu perekond, lapsed, kodu jne," märkis Lipstok. Meestele suunatud reklaamid on agressiivsemad, toetudes tüüpilistele maskuliinsetele omadustele, nagu aktiivsus, ettevõtlikkus, võitluslikkus, vaprus ja tugevus.

"Loomulikult tuleb reklaami oskuslikult teha, kuna tänapäeva võrdõiguslikkuse ühiskonnas tahetakse siiski sooliselt suhteliselt võrdsed olla," lisas Lipstok.