Sotsioloog Andrus Saar ütles Äripäevale
äärmiselt kõrget valimisaktiivsust kommenteerides, et see võib mõnevõrra soosida
opositsioonierakondasid. Saart teeb aga eriti murelikuks, et juba mitmendaid
valimisi järjest hääletatakse kellegi vastu, mitte kellegi poolt. Teisisõnu,
valimisprogramm ega maailmavaade ei huvita enam kedagi.
"Juba europarlamendi valimised näitasid, et inimeste soov kaasa rääkida ja enda meelsust näidata on oluliselt kasvanud. Inimesed on muutunud märgatavalt aktiivsemaks," ütleb Saar.
Tema sõnul võidavad eelkõige kõrgest osalusprotsendist nn opositsioonierakonnad, kuid laiemalt arutledes on suur huvi valimistel enda hääl anda, kasulik kõigile erakondadele.
"Pärast valimisi - ükskõik, kuidas ja millise tulemusega need siis lõppevad - saavad võitjad öelda, et neil on kõrgest valimisosalusprotsendist lähtuvalt valijate tugev mandaat. Valijad on neid usaldanud tegema üht ja teist, mis siis vastavas programmis kirjas on. Iseenesest ei ole ju paha, kui võib on ühe, väga tugeva mandaadi saanud erakonna käes, sest siis saab valija sellelt ühelt ka probleemide ilmnedes küsida, miks on nii ja mitte naa. Kui koalitsioonis on 3-4 parteid, siis ikka saab keegi öelda, et mina arvasidn ja tahtsin teisiti, aga ülejäänud ei kuulanud mind," arutleb sotsioloog.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäev kirjeldas Saarele enda tänast kiirgallupit ühe Lasnamäe ja Nõmme valimisjaoskonna ukse taga ja palus sotsioloogil kommenteerida, kas Tallinnas ongi üldse valimisprogrammil tähtsust või valitakse ainult kellegi poolt ja kellegi vastu? Jäigalt ja põhimõttekindlalt.
"Küsimus on selles, et hääletatakse kellegi vastu. Kui Nõmmel hääletatakse kellegi vastu, siis tõenäoliselt on see Edgar Savisaar. Kui Lasnamäel hääletatakse kellegi vastu, siis tõenäoliselt on see Andrus Ansip ehk Reformierakond. Absurdne ongi see, et valimisprogrammid ja maailmavaade ei huvita enam kedagi. Toimub totaalne vastandumine! Ja nii on see kestnud juba aastaid, kahjuks," räägib Saar.