• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,08%39 752,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,08%39 752,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • 20.10.09, 14:55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vitsur Swedist: kriisi kulminatsioon on möödas

Swedbanki kolmanda kvartali kahjum oli Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri jaoks ootuspärane ja erilist emotsiooni ei tekitanud. Tema hinnangul on kriisi kulminatsioon möödas.
„Kriisi murdumise hetk oli kevade ja suve vahel,“ uskus ta. „Kui uut languselainet ei tule, siis see aasta jääb laenukahjumite kohapealt kõige halvemaks. Eks tulevik näitab.“
Swedbanki tuludele avaldasid kolmandas kvartalis lisaks laenukahjumitele mõju ka madalad turuintressid. Vitsur möönis, et intressid on maailmas praegu ka ajalooliselt madalad.
„Ega keegi ei oska praegu ütelda, kuidas maailmas inflatsioon hakkab kulgema ja kuidas suured keskpangad Ameerikas ja Euroopas hakkavad taas intresse muutma ning kuidas see meid mõjutab. See on praegu küsimus number üks, millele keegi vastata ei oska,“ toonitas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

See, et intressid ükskord tõusma hakkaksd, sõltub Vitsuri sõnul tegelikult ju sellest, kui kiiresti majandus taastuma hakkab ja kui palju hakkab inflatsioon ähvardama. „See noateral kõndimise trikk on alles ees,“ sõnas ta.
„Täna alles hoiatas Krugman (Princeton University professor ja Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman – toim), et Ameerika pangad pole ettevõtlusele veel laenama hakanudki. Ta soovitas, vähemalt ajutiselt, osa panku natsionaliseerida, et lõpuks ettevõtlus ka raha saaks,“ rääkis Vitsur.
Selline kindel reaalmajanduse paranemine Vitsuri hinnangul on alles ees, kuna praegu ikka veel on abipakettide mõju, mida tajutakse. „Ega kriis ei ole veel selles mõttes läbi, et oleks kindel tõus alanud,“ märkis ta.
Usalduse taastumisest pangandussektoris ja raha väljaviimise peatamisest rääkides arvas majandusekspert, et kui vaadata rahajääke, siis kõige rohkem viidi raha Eestist välja siis, kui olid suured lootused ja inimestel raha palju, mitte nüüd.
„Raha väljavool oli suurem siis, kui me investeerisime rohkelt Lätti, Bulgaariasse, Rumeeniasse, Armeeniasse, Aserbaidžaani ja Ukrainasse. Kui praegu vaadata nii äriettevõtete kui ka üksikisikute hoiuste rahajääke pankades, siin on kõikumised väga väikesed – 1% siia-sinna,“ toonitas ta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele