Danske ei usu Leedu SKP numbrit

SKP number näitab teise kvartaliga võrreldes majandusolukorra paranemist, mida samas ei kinnita kuude lõikes ei jaekaubanduse, tööstuse ega ekspordistatistika.

Teiseks leiavad analüütikud, et „toibumise“ on tinginud hoopis statistilised „iseärasused“, mitte aga reaalse majandusolukorra paranemine. On suur vahe, kas võrrelda SKP numbrit püsivhindades või jooksevhindades. Püsivhindades kahanes Leedu SKP kolmandas kvartalis läinud aasta sama perioodiga võrreldes 14,3%, jooksevhindades aga 19,5%.

Analüütiku sõnul on väga raske selgitada, kuidas võib olla SKP deflaatori ja tarbijahinnaindeksi vahel niivõrd suured käärid. Kui SKP deflaator langes aastataguse ajaga enam kui 5%, siis tarbijahinnaindeks näitas sama aja jooksul 2,7% tõusu. Sesoonselt langes SKP deflaator kolmandas kvartalis võrreldes kvartal varasemaga koguni 20%. See ei saa analüütiku sõnul olla õige.

Analüütikud leiavad, et olid oma prognoosis küll ülemäära pessimistlikud, kuid ei pannud nii palju mööda kui täna avaldatud numbriga võrreldes võib tunduda. Nii jäävad Christensen ja Klyviene endale kindlaks, et Leedu majanduses ei ole veel tegelikke märke majandusolukorra paranemisest, küll aga on lootust tulevaks aastaks.