Riho Unt: kui õhku ei ole, pole ilusast majast kasu

Töötus saavutab oma kõrgpunkti kolm kuud pärast majanduse põhja. Arvan, et see saabub 2010. aasta algul, registreeritud töötus jääb tuleval aastal 16% peale.

Korteritehingutes on turg teinud väga mõistlikud korrektiivid, tehinguid tehakse 40-50% madalamal tasemel kui varem. tõenäoliselt peab ikkagi olema valmis müüma vara natuke odavamalt kui me oleme seda täna harjunud tegema. Äri ja büroopindade likviidsuse kasvu oodata pole põhjust. Tartu ja Pärnu piirkonnas on oodata põhjalikumat hinnakorrektsiooni.

Võiksime küsida, miks pidi uue kinnisvara ruutmeeter aastatel 2006, 2007 ja 2008 maksma 35 000 krooni ja mitte 20 000 krooni nagu see maksab täna. Tõenäoliselt peame siin üksteisele otsa vaatama ja tunnistama, et turu lukkulöömisel oli natuke süüd ka meil endil.

Büroopindu sai ehitatud natuke liiga agressiivselt. Rentnikke tuleb kinni hoida iga hinnaga, sest uusi rentnikke meil võtta ei ole. Saame lähitulevikus näha mõningate büroopindade arendajate raskusi.

Üürihinnad on kõikjal maailmas languses ja investeeringud on muutunud peaaegu olematuks, seda ka Põhjamaades. Kes suudavad kohaneda, on tulevikus võitjad. Ehitusturg ei taastu väga kiiresti, sest pole nõudlust. Büroo- ja elamispindade ehituse osakaal väheneb veelgi. Järgmise kolme kuni viie aasta jooksul tuleks arvestada ikkagi tänaste ehitusmahtudega. Konkurents ehitusfirmade vahel tiheneb veelgi.

Turul on ostjaid 15% vähem kui seda oli buumi ajal. Ostjate julgus tuleb tagasi kolme-nelja-viie kuu pärast. Hind pole enam argument, et ostjad ootaksid jätkuvat hinnalangust. Peamiseks ajendiks on ikkagi majanduslik argument või ostjate isiklikust elust tulenevad põhjused.

Tallinna piirkonnas on müügis 2000 uut korterit, neid müüakse ära 100 tükki kuus, seega on olemas pooleteise aasta varu. Hea uudis on, et laenuvõimelisi eraisikuid on tulnud piisavalt. Hoiuste olukord on hea, need on pangas kindlalt hoiul, kuni tarbija ei tunne end kindlalt, ta neid ei kasuta.

Eraisikute tarbimise kasv ei taastu enne 2011. aastat. Kui keegi kaubandusettevõtetest on piiri peal, peaks ikkagi mõtlema, mida teha edasi, kui tarbimine peaks veelgi vähenema.