Ehitajad vehivad kibedasti tööd teha, sest 2012. aasta olümpiaks tuleb asi toimima saada. Õigemini tuleb ehitustolm pühkida juba ülejärgmise aasta juulis.

Räägin ka brittidele reisisaatjatest. Nad hakkavad viisakat naeru pugistama. "Me proovisime sellist asja viimati üheksakümnendatel." Kunstlike töökohtade loomine tundub neile naljakas. Aga muidugi teavad nad Eestist ka üpris vähe.

Aga üks mees teab rohkem - Martin Phelan. Paksude plastmassist moeprillidega ja veidi ontlik Phelan on Eestis käinud mitu korda. Ta on isegi kuulnud, et Urmas Sõõrumaa olevat paha poiss ja Hillar Tederi poed Ukrainas tahtis osta madalate hindadega jaekaubanduskett Tesco.

Londoni olümpiamängude korraldustoimkonna liige Phelan lisab, et praegu on ainus ellujäämise võimalus võimalikult palju eksportida.

Küsin, kas britid avavad ka silmi välisriikide suhtes. "Väga-väga aeglaselt käib see silmade avamine meil," nendib Phelan. Ta lisab, et peaaegu kõik välisriigid on brittide jaoks ebakindlad. Ainult Hispaania on neile usaldusväärne, sest inglismannid käivad end sealse päikese all tihti soojendamas.

Naela kurss on aga langenud ligi viiendiku ja seetõttu on ka Hispaania muutunud brittide jaoks liiga kalliks ning paljud on villad seal maha müünud. 62aastane briti härrasmees Roger Adams on üks nendest, kes praegu tunneb headmeelt, et ei ostnud endale Hispaaniasse villat.

Adams on märkimisväärsed aastad oma elust töötanud naistepesu turundajana Wonderbras. Praegu aitab ta Ida-Inglismaad valmistuda olümpiamängudeks ning otsib koostööst huvitatud ettevõtjaid. Ühestki Londonis tegutsevast Eesti firmast pole Adams teadlik. "Võib-olla siin tõesti mõned üksikud on. Pole neist väga kuulnud. Teil on seal vist väga raske?" küsib ta jutu jätkuks.

Küsimus, kas teil seal on raske, pole esitatud viisakusest. Eurooplastele on maalitud pilt Eestist kui surmahädas olevast arengumaast. Vähe sellest. 40ndates eluaastases Austria ajalehe WirtschaftsBlatt ajakirjanik Patrizia Reidl pöördub minu poole madaldatud, murelikul toonil: "Oleme Eesti pärast tõelises mures. Kas on tõsi, et inimesed teil nälgivad?"

Seletan, et pole ühestki näljasurma juhust veel kuulnud. Pealegi on vähemalt Tallinnas võimul vasakpoolne erakond, kes hädalistele talvekartulit jagab.

Erinevalt eestlastest on britid saanud endale hiiglasliku projekti - olümpiamängud, mida nad kasutavad kogu riigi majanduse elavdamiseks.

Tõhustamaks investorite ligimeelitamist lõid inglased spetsiaalse internetiprogrammi, kus firmad üle maailma saavad esitada avalduse ja kandideerida, et olümpiamängudel oma teenuseid ja tooteid pakkuda. Praeguseks on lepingud sõlmitud Venemaa, Aafrika riikide, Kanada firmadega. Sihikule on võetud ka Brasiilia.

Britid on kõvad lobistid - nad viitsivad palju rääkida sellest, kuivõrd great, marvellous ja fantastic on nende riik. Pealegi on siin parim maksusüsteem ja Londonist saab maailma ärikeskus. Nad räägivad neid sõnu nii, et suu vahune. Vahel isegi tundub, et nad ei jõua ka ise räägitu tähenduse peale mõelda. Vähemalt paistab, et nad teavad täpselt, mis on nende eesmärk ja mida on vaja selleks teha.

Teistele riikidele esitlevad nad olümpiamängudel lepingu saamist kui teekonda ülemaailmsele turule ja suurimat väljakutset, ainulaadset võimalust.

Autor: Katariina Krjutshkova