Neoonvestides kriisi vastu

Ehitajad vehivad kibedasti tööd teha, sest 2012. aasta olümpiaks tuleb asi toimima saada. Õigemini tuleb ehitustolm pühkida juba ülejärgmise aasta juulis.

Räägin ka brittidele reisisaatjatest. Nad hakkavad viisakat naeru pugistama. "Me proovisime sellist asja viimati üheksakümnendatel." Kunstlike töökohtade loomine tundub neile naljakas. Aga muidugi teavad nad Eestist ka üpris vähe.

Aga üks mees teab rohkem - Martin Phelan. Paksude plastmassist moeprillidega ja veidi ontlik Phelan on Eestis käinud mitu korda. Ta on isegi kuulnud, et Urmas Sõõrumaa olevat paha poiss ja Hillar Tederi poed Ukrainas tahtis osta madalate hindadega jaekaubanduskett Tesco.

Britid on kõvad lobistid - nad viitsivad palju rääkida sellest, kuivõrd great, marvellous ja fantastic on nende riik. Pealegi on siin parim maksusüsteem ja Londonist saab maailma ärikeskus. Nad räägivad neid sõnu nii, et suu vahune. Vahel isegi tundub, et nad ei jõua ka ise räägitu tähenduse peale mõelda. Vähemalt paistab, et nad teavad täpselt, mis on nende eesmärk ja mida on vaja selleks teha.

Teistele riikidele esitlevad nad olümpiamängudel lepingu saamist kui teekonda ülemaailmsele turule ja suurimat väljakutset, ainulaadset võimalust.

Autor: Katariina Krjutshkova