Rüütel: hasartmänguseadus peaks meelitama internetikasiinofirmasid

Seepärast leitigi tema sõnul selline maksustusviis, et vähemalt Eesti operaatorid, kes oleksid valmis seda teenust pakkuma, ei koliks hooga minema, vaid ikkagi oleksid valmis siin äriühingu registreerima ja siin hasartmängumaksu maksma,“ selgitas ta.

Rüütel nentis, et võib juhtuda, et internetikasiinoteenuse pidamine ühele välisoperaatorile ei pruugi olla tasuv, mis ta ka Eestist eemale peletab. Kuid tema hinnangul on seadus oma eesmärgi ka siis täitnud, kui Eestis hasartmänguteenuse pakkujad siiski endale internetikasiino korraldusloa taotlevad.

Rüütel uskus, et peale Olympic EG, kes on juba avalikult välja öelnud, leidub ka teisi, kes tahavad internetikasiinoturule tulla. „Küll see väike turuke siin ära kaetakse,“ arvas ta.  „Eesti riigi huvi ja ootus on ikka see, et maksusüsteem oleks parasjagu nii palju atraktiivne, et ka muudes riikides teenust pakkujad oma serveritega hea meelega meile tuleksid,“ märkis ta.

Eesti Loto on Rüütli sõnul esitanud rahanduskomisjonile seadusemuudatuse ettepaneku, mis puudutab internetikasiinode reklaami, sest kasiinode reklaam on juba keelatud ja nüüd, kus uuest aastast on reguleeritud ka internetikasiinode turg, peaks reklaamikeeld ka seal kehtima. Sisuliselt tähendab see seda, et välismaised operaatorid ei saa enam Eestis end reklaamida.

Üks asi, mida Rüütel toonitas, on see, et hasartmänguseadus sätestab ka selle, et finantsteenuse vahendajad ehk pangad peavad jälgima internetikasiinode tegevust. Juhul kui teenusepakkujad ei ole Eestis registreeritud ja tegutsevad ilma loata, peab pank nendele tehtavad ülekanded blokeerima. Ja see annabki tulemuse - välisoperaatorile ei laeku raha, ei ole ka mängu.

Rüütel ei osanud arvata, kui paljusid välisoperaatoreid antud seadus ikkagi puudutab, kuna seni ei ole siin turul tegutsenutel olnud põhjust hasartmängu korraldajate liiduga suhelda. Rüütel ei näinud probleemi, kui reklaamiraha ära kaob, põhiline on ikka turu reguleeritus, turuosaliste võrdne kohtlemine.