Hispaania tüürib Euroopa Liidu uude kümnendisse

Sirje Rank 31. detsember 2009, 11:12

1. jaanuarist võtab Euroopa Liidu eesistuja rolli Rootsilt üle majanduskriisist üks enim räsitud riike Hispaania, mis lubab majandusest teha oma eesistumisaja ühe tähtsaima teema.

„Kõige olulisem eesmärk on koordineeritud väljatulek majanduskriisist ning Euroopa riikidele uue kasvustrateegia kinnitamine 2020. aastani,“ ütles Hispaania välisminister Miguel Angel Moratinos jõuluintervjuus ajalehele El Pais.

Majanduse uue kasvustrateegia arutamiseks (endine nn Lissaboni strateegia, mis pidi Euroopa Liidust tegema aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisema piirkonna, saab aastavahetusel ümber) toimub veebruaris ELi valitsusjuhtide erakorraline tippkohtumine. Uut tõuget majandusele vajab hädasti ka eesistujariik ise – pärast kinnisvarasektori krahhi on igast viiest hispaanlasest üks tööta. Eriti raske on noortel, kellest tööta on 40%.

Geograafiliselt on Hispaania prioriteediks Ladina-Ameerika. Kui eelmine eesistujariik Rootsi keskendus Läänemerele ja Läänemere strateegiale, siis Hispaania tahab arendada ELi suhteid Hispaania endiste kolooniatega Ladina-Ameerikas ning on teinud ettepaneku ka suhete normaliseerimiseks Kuubaga.

ELi laienemise osas on eesmärk võimalusel liitumiskõnelused Horvaatiaga 2010. aasta esimesel poolel lõpetada ning edasi liikuda kõnelustel Türgi ja Makedooniaga.

Juhtiva päikese- ja tuuleenergiat kasutava riigina tahab Hispaania edendada taastuvenergeetika teemat. Vaatlejad peavad võimalikuks ELi ja Venemaa uue koostöökokkuleppe sõlmimist Hispaania eesistumise ajal.

Detsembrist jõustunud Euroopa Liidu Lissaboni leppe järgi on ELil nüüd 2,5 aastaks olemas alaline eesistuja – sellel ametikohal alustab 1. jaanuarist endine Belgia peaminister Herman Van Rompuy. Samuti on ELil nüüd kõrge välisesindaja – endine kaubandusvolinik paruness Catherine Ashton.

Ent leping jättis jõusse ka liikmesriikide vahel roteeruva eesistumise. Praktikas hakkab töökorraldus välja nägema nii, et Van Rompuy juhib Ülemkogu koosolekuid ehk valitsus- ja riigijuhtide tippkohtumisi, Ashton välisministrite kohtumisi ning eesistujariik ülejäänud ministrite kohtumisi. Samas on Hispaanial õnnestunud kindlustada, et mitu olulist ELi tippkohtumist  – sealhulgas USA presidendi Barack Obamaga – leiavad eesistumise ajal aset Hispaanias. Neljas mees ELi võimupusles on Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso.

„Uus süsteem on tegelikult niisama keeruline ja kihiline kui eelmine,“ kommenteeris agentuurile AFP Euroopa poliitikakeskuse analüütik Antonio Missiroli. „Selle toimima saamine ei ole kerge.“

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. December 2009, 11:12
Otsi:

Ava täpsem otsing