Kukume edetabelis: ohumärk

PricewaterhouseCoopers koostab Maailmapangaga igal aastal uuringu, mis seab riikide maksukeskkonnad paremusjärjekorda ettevõtjasõbralikkuse alusel. Viimase uuringu põhjal on Eesti maksukeskkond maailmas 38. kohal, kukkudes aastaga neli kohta.

Kui me mõni aasta tagasi Maailmapanga ja oma New Yorgi kolleegide palvel esimest korda ühe hüpoteetilise äriühingu maksukohustust välja arvutasime, ei arvanud ma, et uuring niivõrd elavat vastukaja võiks leida. Tagasiside näitab, et teema on eestlasele oluline ja uuringut on uuritud-tsiteeritud.

Uuringus on luubi all 183 riiki, mis reastatakse kolme põhilise kriteeriumi alusel: maksukoormuse määr, aasta jooksul maksude maksmisele kuluv aeg, makstavate riiklike ja kohalike maksude arv. Hindamisel on aluseks võetud keskmise suurusega (60 töötajat) näidisettevõte. Tagamaks võimalikult head võrreldavust riikide vahel, on kokku lepitud ka selle põhilised finantsnäitajad ja äriplaan, mille alusel see tegutseb - eeldatakse, et tegu on 20% kasumimarginaaliga tegutseva tootmisettevõttega, mis maksab aastas dividendidena välja 50% oma kasumist. Seega teistsuguse suuruse ja profiiliga ettevõtete jaoks võivad uuringu tulemused olla erinevad.

Eesti saavutas head kohad maksude tasumisele kuluva aja (16.) ja maksude hulga (30.) pingereas. Mõlemas kategoorias on pingerea tipus hulk ülilihtsa maksusüsteemiga riike (nt Maldiivid, Katar), millega Eestil konkureerimisvõimalus niikuinii puudub. ELi riikide seas oleme nt maksude maksmisele kuluva aja osas kõrgel 3. kohal.

Maksukoormuse pingereas langes Eesti 131. kohale. Madala koha tingib tööjõumaksude suur osakaal, eelkõige sotsiaalmaks, mis on tööandja kanda. Kuigi paljud ELi maad asuvad teises sajas, ei tähenda see, et võiksime oma kohaga rahul olla. Välisinvesteeringuist sõltuva riigina peaks meie maksukeskkond olema atraktiivsem kui lihtsalt üks paljude hulgast.

Nagu kõigi edetabelite puhul, ei maksa ka siit absoluutset tõde otsida. Tegelik maksukoormus sõltub ettevõtte suurusest ja valdkonnast. Objektiivset võrdlust raskendavad maksusüsteemide iseärasused. Pingerida ei võta arvesse reeglite arusaadavust ja läbipaistvust, maksuhalduri töö kvaliteeti ja ettevõtjasõbralikkust. Küll tasub jälgida trendi. Asjaolu, et oleme hakanud pingereas langema, on ohu märk.

Ülesanne kehtestada maksusüsteem, mis tagab optimaalse tasakaalu riigile laekuvate tulude ning inimeste ja ettevõtete maksukoormuse mõistliku talutavuse vahel, on riikide jaoks raske pähkel ka majanduskasvu headel aegadel. Majanduslanguse tingimustes on see aga tõeliselt keeruline - samal ajal kui vähenevad nii maksumaksjate kui ka maksukogujate tulud, peab valitsus elavdama majandust ja tagama sotsiaalsete garantiide säilimise. Järgmiste uuringute tulemused peaksid juba peegeldama riikide meetmeid maksukeskkonna muutmisel, et majanduskriisist edukamana väljuda.