Krediidiinfo juhi Alar Jäger sõnul lasuvad makseraskustes ettevõtjate kohal juba üksikud päikesekiired, sest maksehäired vähenesid viimasel poolaastal ligi veerandi võrra, kuid ettevõtjate hinnangul ei peegelda 23protsendiline langus tegelikku olukorda.
„Ma ei usu, et see on tõene (23protsendiline maksehäirete vähenemine-toim). Pigem kasutatakse krediidiinfo andmebaasi teenust vähem. Maksehäirete maht pole vähemaks jäänud. Väga paljud ettevõtted lihtsalt ei avalda selle ettevõte portaalis oma lepingupartneritega seotud raskusi,“ ütles Õigusbüroo Ex Lege omanik Aet Peetso.
Peetso sõnul pole veel põhjust õnnest kilgata, et maksehäireid oli mullu poole aasta jooksul vähem kui tunamullu. „Muidugi tahetakse süstida ühiskonda, et kõik hakkab paremaks minema, aga tegelikult pole see nii,“ lausus Peetso.
Friis kinnisvara omaniku Merle Kuhhi sõnul pole krediidiinfos alati kõiki vajalikke andmeid ja täpsem seis tuleb ikkagi ilmsiks siis, kui uue koostööpartneriga tihedamalt suheldakse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Peetso sõnul aga kasutatakse krediidiinfo andmeid ennekõike ebamugavuste tekitamiseks. „Mulle, kui ettevõtjale, ei tekita see mingit väärtusloomet ja lootust raha kiiremini kätte saada. See on sotsiaalne meede, mille pärast ma krediidiinfot kasutan,“ lausus Peetso. Tema sõnul ei vastuta krediidiinfo andmete eest, mida enda keskkonnas avaldab.
„Seal võib juhtuda, et on ebatäpseid asju ja seega ei saa alati krediidiinfot kasutada, kuid üks abivahend on ta kindlasti,“ lausus Kuhhi. Samas rääkis Kuhhi, et krediidiinfo keskkonnas ringi liikudes jääb mulje, et viimasel ajal on võlad vähenenud.
„Seisud on paremaks läinud, isegi kui vaadata krediidiinfo raporteid, siis punane on läinud paljudel siniseks ehk on kustutatud või lahendatud ära. Ega inimestel ei meeldi võlgu olla ja mingi lahendus või kokkulepe saavutatakse,“ ütles Kuhhi.
SMS Laenu juhatuse liikme Aaro Sosaare sõnul vähenesid maksehäired seetõttu, et paanika haripunkt sai ümber. Kõige keerulisemaks ajaks nimetas ta möödunud aasta suve: „Nüüd on paanika aeg möödas ja võetakse rahulikumalt. Ei joosta krediidiinfosse andmeid üles panema. Samuti ei pöörduta esimesel juhul kohe inkassosse, vaid antakse võlgade tasumiseks natuke aega,“ lausus Sosaar ja lisas, et seoses rahunemisega jõutakse ka kiiremini krediidiinfo väliselt kokkuleppele võlgade tasumises.
Maksuvõlgade puhastamisega on tegelenud viimasel ajal aktiivsemalt ka maksu-ja tolliamet. „Selleks, et ennetada maksuvõlgade teket, on amet alates eelmisest aastast kasutanud maksumaksjate eelteavitamist läbi e-kirja, samuti ka läbi SMSi. Isikuid teavitatakse tulevatest ning tasumata maksukohustustest. Alates 2009. aastast on maksuvõlgade sissenõudjatel uued töövahendid - uus elektrooniline võlahaldussüsteem võimaldab automatiseeritult teha tavatoiminguid ning reaalajas jälgida võlgnike käitumist,“ rääkis maksu-ja tolliameti juhataja Kerly Lillemets.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!