- OMX Baltic0,01%297,27
- OMX Riga0,02%919,79
- OMX Tallinn−0,01%2 026,65
- OMX Vilnius0,00%1 219,33
- S&P 500−0,47%6 366,03
- DOW 30−0,39%44 764,02
- Nasdaq −0,4%21 088,57
- FTSE 1000,23%9 309,2
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,5
- OMX Baltic0,01%297,27
- OMX Riga0,02%919,79
- OMX Tallinn−0,01%2 026,65
- OMX Vilnius0,00%1 219,33
- S&P 500−0,47%6 366,03
- DOW 30−0,39%44 764,02
- Nasdaq −0,4%21 088,57
- FTSE 1000,23%9 309,2
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,5
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Stabiliseerimisreservi turuväärtus langes 4,7 mld kroonini
31. detsembri 2009. aasta seisuga on reservi maht soetusmaksumuses 4,6 miljardit krooni ja turuväärtuses 4,7 miljardit krooni, seisab rahandusministeeriumi koostatud stabiliseerimisreservi aruande seletuskirjas. Aastaga on reserv turuväärtuses vähenenud 2,5 miljardi krooni võrra ehk ligikaudu 34%.
Reservi maht turuväärtuses on eelmise kvartaliga võrreldes kasvanud 743,9 miljoni krooni võrra ehk ligikaudu 18,7%. Riigieelarve seaduse alusel laekus mullu neljandas kvartalis reservi 728,5 miljonit krooni.
Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (82,3% paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiustesse (13,2%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (30,4%), Hollandi (17,5%) ja Soome (16,3%) valitsuste võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 89,9% ja hoiused 10,1%.
Taust
Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum. Reserv loodi 1997. aastal mahus 701,6 miljonit krooni. Aastatel 1998-1999 on reservi arvelt kasutusele võetud Eesti Maapanga (pankrotis) klientide loovutatud nõuete katteks 266 miljonit krooni. Mullu võeti stabiliseerimisreservist kasutusele 3,5 miljardit krooni maailma majanduskriisist tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks. Stabiliseerimisreservi täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarvepoliitiline abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks, lisaks sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks. Laekumine
-eelarveaasta lõpuks tulude ja kulude vahe, mille sihtotstarve ei ole seadusega määratud ja millest on maha arvatud ülekantavad kulud;-riigivara erastamisest saadud tulu;-tulu riigivara võõrandamisest;-Eesti Panga kasumist tehtud eraldis;-tulu reservi haldamisest;-muud laekumised.
Kasutamine
-reservi vahendite kasutusele võtmise otsustab riigikogu vabariigi valitsuse ettepanekul;-valitsus küsib eelnevalt vastavasisulist arvamust reservi nõukogult;-valitsuse ettepanekul võib reservi haldamisest saadud dividenditulu ja kuni 3% reservi mahust, millest on maha arvatud paigutused aktsiatesse, erandina kasutusele võtta riigieelarvega ilma riigikogu eelneva otsuseta.
Seisuga 31.12.2009 moodustasid riigikassa halduses olevad riigi finantsvarad 18,7 miljardit krooni ning keskvalitsuse võlakohustused 2,8 miljardit krooni.
Keskvalitsuse finantsvarad jagunesid järgmiselt:
-kassareserv;
Hetkel kuum
-pensionikindlustuse reserv;-omandireformi reserv;-stabiliseerimisreserv;-Euroopa Liidult laekunud vahendid.-keskvalitsuse võlakohustused on rahvusvahelistelt finantsorganisatsioonidelt ja pankadelt võetud laenud.
Lisaks haldab riigikassa haigekassa likviidsusreservi ja reservkapitali ning töötukassa reservkapitali vahendeid.
allikas: rahandusministeerium
Enimloetud
1
Suur eeskuju on Oleg Gross
3
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Suur eeskuju on Oleg Gross
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele