Äri Poolas: jälgi lepinguid ja unusta usaldus

Poola tööstuse maine laias maailmas üha paraneb. Erinevatest maailma nurkadest kokkutulvavat kraami vahendavast riigist on saanud ka tootjana tõsine konkurent juhtivatele tööstusriikidele. Selle tunnistuseks kasvõi asjaolu, et nii mõnigi pretensioonikas ja toodete kvaliteedile ülikõrgeid nõudmisi esitav kontsern asutab oma tootmise Poolamaale. Viimati tegi seda näiteks Lipton, seal on kanda kinnitanud paljud USA ja Kanada päritolu kodukeemia tootjad, samuti autotööstuse lipulaevad Audi ja Volkswagen.

Poolas või poolakatega äri ajamisel kehtivad sageli teatud nõksuga reeglid. Kui neid ei tunne, ootab Poola turule pürgija ettevõtmisi suure tõenäosusega fiasko, sest sealset kohalikku väikeettevõtlust iseloomustab meie mõistes räige maksudest kõrvalehoidumine ja lokkav must äri.

Poola eripära Eestiga võrreldes on ka selles, et seal pole väikeettevõtlust kunagi otseselt keelatud, poolakatesse on juurdunud pikaajalised harjumused äri ajada, kuigi kui tahta sellest ärist kõrvaltvaatajana ülevaadet saada, siis eriti väikeettevõtluse osas on see pea võimatu. Ent sarnaselt Leedu ja Ukrainaga hoolivad poolakad vägagi välisest särast. Maksuinspektorid aga näikse eriliselt kiivalt silma peal hoidvat just välismaalaste ettevõtetel.

Eesti Vabariigi Varssavis asuva suursaatkonna teine sekretär majandusküsimustes Priit Masing tunnistas, et Poolas äri alustav Eesti ettevõtja võib alguses põrkuda üüratuna näiva bürokraatiamüüri vastu, kusjuures segadusele lisab hoogu poolakate lembus ajada ametiasju emakeeles.

"Ettevõtluse ja selle maksustamise regulatsioon on seal eestimaalase jaoks üsna harjumatu, eks ilmselt sellepärast pole Eesti ettevõtjate Poolasse tehtud investeeringute kohta siiani eriti näiteid tuua," räägib Masing. "Kogemusi napib, kuid näiteks Wendre, Baltika ja veel mõni firma on Poolas kohal. Samas kujutab Poola endast suure potentsiaaliga turgu. Näiteks Ukrainaga võrreldes on sealse rahva ostujõud ikka kolm-neli korda kõrgem."

Sestap on Eesti-Poola kaubavahetus üsna tihe, Poola on Eesti jaoks Kesk-Euroopa riikidest suurim kaubanduspartner.

Kolme tütarettevõtet haldav Unitree Group tegeleb Poolas uuringute läbiviimise, teenindussektori auditeerimise ning ehitusmasinate rendi ja müügiga.

Ettevõtte juhatuse liige Kaspar Jänes on seda meelt, et Poola ärikliima kujutab endast kompotti kolmest Balti riigist, kuigi kaldub üha enam sarnanema Leedu ettevõtlusmaastikuga. Praegu on ta rahul, et kolm aastat tagasi pikkade kõhkluste ja kahtluste järel siiski Poolas äri ajama hakkas, kuigi edule eelnes ridamisi katsumusi. Konkurents on küll tihe, aga küllalt kiiresti saab selgeks, et konkurent on pea alati sinust viletsam, hindab Jänes.

"Tasub meeles pidada, et lepingud on Poolas väga olulised - neid tuleb teha ja neid peab lugema. Mingi triviaalse teenuselepingu pärast võid ennast ühtäkki kohtupingist leida," nendib ta. "Sahkerdamist on seal palju ja kõiki tehinguid tasub alati mitu korda üle kontrollida. Aga samas on Poola turul ees piiramatult suur kasv. Läbi on võimalik lüüa innovaatiliste asjadega - kõik, mis Eestis on juba ammu tehtud, vajab Poolas alles tegemist."

Poolakad on Kaspar Jänese sõnul loomult ettevõtjad, välismaalt tulijate juures osatakse väärtustada kõrget professionaalsust.

Raamatupidamisfirma Leinonen Poola büroo tegevjuht Tomi Ranta kinnitab, et kui Poolasse juba ettevõte asutada, siis peab sinna kohapeale saatma tingimata ka firma omanike käepikenduse, kes toimuvat kontrolliks. Tema sõnul ei tiksu niisama Poolas midagi, firma loomiseks tuleb arvestada pigem suurema väljaminekuga ja selle toimimist tuleb tõhusalt edendada.

"Raha liigutamine tuleb kas enda käes hoida või siis teenusena sisse osta," rõhutab Ranta. "Kontakte ja usaldusmehi võiks otsida teiste välismaalastest ärimeeste seast."

Ta möönab, et Poola seadused võimaldavad tihtipeale ahvatlevaid maksusoodustusi, aga sageli ei oska ettevõtjad neid ära kasutada. Kuid Ranta sõnul on Poola bürokraatiaga siiski võimalik hakkama saada, erinevalt mõnest banaaniriigist, kus bürokraatia ongi loodud selleks, et keegi ei jaksaks sellest läbi närida.

"Pigem on probleemiks kohalike suhteliselt suur võõrkeelevaenulikkus," märgib ta. "Vahepeal tuleb päevas ikka mitu sellist kõnet, et helistaja viskab toru hargile, kui adub, et vastaja poola keelt ei räägi."

Juba paarkümmend aastat Poola turul tegutsenud OÜ Ekton hulgikaubandus juhataja Daimar Elp iseloomustab Poolat kui peaaegu üherahvuselist läbinisti katoliiklikku riiki, kus äri ajamisele ei tule kindlasti kasuks kasvõi ainult suusoojaks kiriku materdamine.

Ekton impordib Eestisse 51 välisfirma kaupa, peamiselt toidukraami, sh on 14 Poola ettevõtet, kuid Elp märgib, et firmas jälgitakse tähelepanelikult, et ühegi riigi osakaal ei kerkiks üle 15% kogutarnetest.

Riskide maandamiseks ja üheks tarnijast sõltuvusse sattumise vältimiseks on see tema sõnul hädavajalik.

"Kõigepealt tasub selgeks saada, kas oled mingi kaubagrupi ainuesindaja või müüakse seda kõigile soovijatele," ütles Daimar Elp. "Poola kaup on Eestimaal aastaid olnud n-ö vaimse surve all - justkui ebakvaliteetne odav asi. Mina julgen küll kinnitada, et vähemalt mis puudutab toidukaupu, siis on nende kvaliteet praeguseks ikka väga oluliselt paranenud."

Lisaks Varssavi börsile on Poolas selle n-ö allasutusena sisse seatud alternatiivne kauplemissüsteem New Connect, mis on ette nähtud "päris" börsifirmadest väiksematele või noorematele ettevõtetele.

Praegu Swedbanki osakonnajuhatajana töötav Mihkel Viks on varem kaks aastat juhtinud Swedbanki koostööd Varssavi börsiga ning olnud vastutav Poola-suunaliste investorsuhete eest.

Ta märgib, et New Connect kui riskikapitali kaasamise üks võimalusi sobib eelkõige noortele, alles startivatele firmadele, kuna selles osalemiseks tuleb teha suurele börsile minekust väiksemaid kulutusi, samuti on seal reeglid lihtsamad tavapärasest kauplemissüsteemist, aruandeid on tarvis esitada mõnevõrra vähem ning ettevõtte suurusele ja vanusele nõudeid ei esitata.

"Börsi põhinimekirjas ei tasu olla, kui avalik pakkumine jääb alla 30 miljoni euro aastas. New Connect on noortele, veel väikestele ja algajatele ettevõtetele hea võimalus kapitali kaasata, sest selle likviidsus ja aruandluskohustused on väiksemad," selgitab Viks. "New Connecti puhul jääb keskmine kaasatud summa aastas miljoni euro kanti, püsikulud jäävad aastas alla tuhande euro. Samas, kui suurel börsil ulatuvad aastased kulud umbes 100 000 euroni. See on hea vaheetapp teel börsi suurde põhinimekirja."

Viksi sõnul ei tohiks Eesti ettevõtjad Poola börsi vähetähtsaks pidada, tegemist on noteerimiste arvult Londoni börsi järel suuruselt Euroopa teise börsiga (300 firmat, aastakäive 100 mld eurot).

New Connect on käibe poolest võrreldav Tallinna börsiga - mullu oli New Connecti käive 65,78 miljonit eurot (OMX Tallinn 73,86 miljonit eurot). Ettevõtteid on Poola "minibörsil" aga 103, Tallinnas vaid 16, tehinguid tehakse New Connectis umbes poole rohkem kui Tallinna börsil.

Mullu noteeris ennast New Connecti nimekirjas paarkümmend uut ettevõtet, Tallinna börsile uusi ettevõtteid 2009. aastal ei lisandunud.

Rohke paberimajanduse ja kõrge hinnataseme tõttu kujutab Poolas ettevõttele vundamendi rajamine parajat katsumuste rada, ent suure, rohkete võimalustega turu tõttu väärib katsetamine siiski küünlaid.

Üle aasta pikkuse Poolas äriajamise kogemusega raamatupidamisteenuseid pakkuva Soome ettevõtte Leinonen Poola büroo tegevjuht Tomi Ranta tunnistab, et firma asutamiseks kulub Poolas julgelt oma paar kuud ja mitutuhat eurot.

"Normaalseks võib pidada, kui registreerimine õnnestub lõpule viia kolme-nelja kuuga," ütleb Ranta. "Kui kogemusi pole, võib firma asutamiseks kuluda isegi kuni 12 000 eurot, kui on kogemusi, on võimalik hakkama saada 2500-3000 euroga, sest n-ö ametlikult maksab ettevõtte registreerimine 500 eurot, registreerimisega seonduvad muud kulud peaksid jääma alla 2000 euro. Aga kindlasti ei tasu firmat alustades loota, et teiega mängitakse ausat mängu."

Ta lisab, et kuludena tuleb muu hulgas arvestada ka sellega, et kõik dokumendid on vajalik tõlkida poola keelde, oma osa võtavad igasugused vahendajad, paarituhande euro suuruse summa hulka pole arvestatud ka ruumide ostmisele-rentimisele kuluvat raha (loodaval firmal peab olema reaalne aadress).