Hanke tingimuseks kongressipaketid

Rahandusminister Jürgen Ligi peab sellist hanget läbipaistmatuks, endise maksuameti peadirektori Ardo Ojasalu sõnul annab see haiglale võimaluse oma raamatupidamist ilustada, kirjutas Äripäeva väljaanne Meditsiiniuudised.

Aastatel 2008-2010 korraldas Põhja-Eesti Regionaalhaigla kolm suurt radioloogiaseadmete hanget, mis läksid kokku maksma ligi 100 miljonit krooni.

Haigla tingimus oli, et võitjaks tulnud ettevõtted peavad viima kindla arvu haigla töötajaid viiel järjestikusel aastal erialasele täiendusõppele Viini. Tegemist on Euroopa radioloogide iga-aastase ja viis päeva kestva kongressiga, millel osalemine ei ole seadmete kasutamiseks otseselt vajalik.

Hanke sõnastusest "võitja peab tagama omal kulul", mis sisuliselt tähendab sponsorlust, saab ASi IMG Konsultant juhatuse liige Ardo Ojasalu aru nii, et ettevõttel ei ole võimalik müügiarvel eraldi näidata haigla töötajatega seotud kongressikulu isegi juhul, kui ta tegelikult on selle hanke maksumusse arvestanud.

Seega tekib Ojasalu sõnul olukord, kus haiglal on teoreetiliselt võimalik võtta kongressikulu müügiarve alusel arvele investeeringuna.

"Võib tekkida olukord, kus haigla kandib üht liiki kuluartiklit (seminari- ja koolituskulu - toim) teise artikli (investeeringud seadmetesse - toim) alla ja näitab nii oma finantspositsiooni tegelikust ilusamana, eksitades kreeditore," selgitas Ojasalu.

Samale aspektile juhib tähelepanu riigihangete ameti õigusnõunik Peeter Milvere. Tema sõnul võimaldab riigihangete seadus lülitada asjade ostmise ja teenuste tellimise ühte hankesse, mis võimaldab kulude segunemist eelarve ja raamatupidamisarvestuses.

Regionaalhaigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku hinnangul ei ole sellises hanketingimuses midagi ebaseaduslikku. "Niisugune koolitusskeem, kus sponsorlust on küsitud hangete käigus ametlikult ja avalikult, ei ole õiguslikult keelatud," ütles Allik.

Tartu Ülikooli Kliinikumi emeriitprofessori ja eetika asjatundja Raul Talviku sõnul arsti eetikakoodeks seda valdkonda otseselt ei reguleeri, kuna arsti ja ettevõtja vahel seisab haigla. Samas on tema hinnangul siiski tegemist piiripealse situatsiooniga.

"Kui küsida, kas see on ilus, siis ega ta ülemäära ilus ei ole küll. Hind läheb kallimaks," sõnas Talvik.

Siemensi Eesti filiaalis meditsiinitehnika müügi eest vastutava Sigrid Kivimäe sõnul panid nad kongressikulu hanke hinnale otsa.

"Ega see raha laest tule," ütles Hansa Medicali juhataja Siiri Võlu-Tiganik. Kui täienduskoolituse kulu samale hankele otsa ei panda, jaotatakse see tema sõnul odavamate hangete vahel.

Üsna üllatav olukord. Võib-olla on tegemist JOKK-olukorraga, kus riigihangete seadus ei piira hanke piiritlemist ning hankija võib seadmetega koos küsida mis tahes hüvesid. Nii võib ju hankesse lisada klausli, et haigla juhile tuleb seadmetootja kulul hankida ka uus Mersu. Küsimus on selles, kas maksumaksja raha on sihipäraselt ja läbipaistvalt kasutatud.

Isegi kui radioloogid saavad kongressil palju teadmisi, siis läbipaistvusega on küll segased lood. Kui kuulutada avalikult välja kongressil osalemise hange, siis saaksid kõik haigla eest vastutavad isikud otsustada, kas sellise raha kasutamine on seatud eesmärgi suhtes proportsionaalne.

Välismaised koolitused meditsiinivaldkonnas on paratamatus. Nende sidumine seadmehankega on asjakohane vaid siis, kui need on seadme kasutamisega otseselt seotud.

Läbipaistmatud lisandid lepingutes teevad pakkumised raskemini võrreldavaks, hinna kõrgemaks ja korruptsiooniohu suuremaks. Koolituse eelarvet peab planeerima eraldi, kuigi raha selleks tuleb ju mõlema variandi puhul maksumaksjalt.